Ehitus- ja remonditööde tellimisega seotud vaidlused on tarbijavaidluste komisjonis igapäevased: 2022. aastal tegi komisjon otsuse sellistes vaidlustes 34 korral, komisjoni poole pöördujaid oli kokku 70. Eelkõige oli tarbijatel probleeme tööde kvaliteedi ja tähtaegadega, kokkulepitud tööde maksumusest mittekinnipidamisega, aga ka sellega, et tegelikult tellitud tööde tegemiseni ei jõutudki.
Töid, mis vaidlusi põhjustasid, oli väga erinevaid – alates hauaplatside piirete tegemisest kuni päikesepaneelide paigaldamiseni, katusekatte panemisest kuni biopuhasti paigaldamiseni, kuid mõistagi olid vaidlused seotud ka korterite remondi või suvemajade ehitusega.
Üheks vaidlustele iseloomulikuks jooneks oli see, et üle pooltel juhtudel leidis komisjon, et ei saa otsust teha või jääb nõue rahuldamata, kuna tõendeid on vähe või puuduvad need täielikult. Seda, millele tuleks tõendite kogumisel varakult tähelepanu pöörata, selgitab TTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees.
Ainuüksi suusõnalistest väidetest ei piisa
Taoliste vaidluste puhul on komisjon korduvalt toonud otsustes välja järgmised asjaolud:
- tarbija avalduses esitatud asjaolud on tõendamata, komisjon ei saa otsust teha tuginedes oletustele või tõendamata väidetele pooltevahelises sõna-sõna vastu olukorras, samuti puuduvad poolte väited, mis oleksid ülekaalukalt veenvad;
- tõendatud ei ole pooltevahelise lepingu sõlmimine, sõlmimise aeg, lepingu tingimused ega lepingu ese; pooltevahelised suulised vestlused ja kokkulepped ei ole taastatavad ja kirjalik leping puudub, seega on asjaolud ebaselged ning tõendamata;
- vaidlust ei ole võimalik lahendada üksnes asjas esitatud väheste tõendite põhjal ning pool peab oma väidete tõendamiseks esitama ulatuslikult uusi tõendeid, sh tellima ekspertiisi ja/või spetsialisti hinnangu.
Näiteks tellis tarbija kauplejalt ventilatsiooniprojekti, ventilatsiooniseadme ja selle paigalduse. Tarbija oli seisukohal, et kaupleja tehtud töö on ebakvaliteetne ja esteetiliselt kõlbmatu. Kaupleja väitis, et ventilatsiooniprojekt on nõuetekohane, kuid ventilatsioonisüsteemi väljaehitamise käigus tekkis pooltel mitmeid eriarvamusi. Tarbija nõudis töö tegemisel ja materjalide valikul lahendusi, mis ei olnud projektiga kooskõlas.
Komisjon leidis, et tarbijal on õigus kauplejale esitada kahju hüvitamise nõue, kuid komisjon ei saa rajada otsust üksnes tõendamata väitele. Komisjon selgitas, et kahju hüvitamise nõudes tuleb nõude esitajal selgelt esile tuua ja tõendada kahju tekkimine ja kahju suurus, teisel poolel lasunud kohustus ja selle rikkumine ning rikkumise ja tekkinud kahju vahel põhjusliku seose olemasolu. Lõpptulemusena leidis komisjon, et tarbija ei ole esile toonud ega tõendanud, et kaupleja poolt üleantud seade ei vasta kokkulepitule, samuti mitte seda, et tootel esineb mingeid puudusi ja seetõttu ei ole võimalik tarbija nõuet rahuldada.
Kokkuvõtvalt on ehitus- ja remondivaidluste puhul peamiseks probleemiks vaidluse pooltele see, et vaidluse lahendamiseks puudusid vajalikud tõendid, asjaolud olid ebaselged või esitati poolte poolt ainult paljasõnalisi väiteid. Kuigi ühelt poolt ei saa tarbijavaidluses panna pooltele ebamõistlikult suurt tõendamiskoormust, pole siiski komisjonil võimalik otsust teha, kui puuduvad asjakohased tõendid ja objektiivne teadmine vaidluse asjaoludest. Komisjon vaidluse osapoolte eest ise tõendeid ei kogu ega tasuta ekspertiise ei tee, ekspertiis tuleb tellida ja tõendid esitada oma väiteid tõendada soovival osapoolel.
Seega on edukaks asja lahendamiseks kindlasti vajalik esitada mõlemal vaidluse osapoolel oma väidete ja asjaolude kinnitamiseks tõendeid. Tegemist on üldise lepingulise vaidluse lahendamiseks vajaliku kohtumenetluse põhimõttega, mille kohaselt pool, kes mingile asjaolule tugineb, peab seda ka tõendama. Tõendite puudumisel jääb nõue rahuldamata või lõpetatakse menetlus asja lahendamise võimatuse ja tõendite puudumise tõttu.
Millele tuleks tõendamise juures erilist tähelepanu pöörata?
Tõendid võivad olla väga erinevad – alates dokumentidest (lepingud, maksedokumendid, poolte eelnev kirjavahetus, aktid, fotod, videod) kui ka kirjalikud selgitused toimunu kohta, eksperdi või spetsialisti arvamused jmt. Tarbijavaidluse lahendamisel ei ole võimalik ära kuulata tunnistajaid, kuna selleks puudub komisjonil pädevus.
Ehitus- ja remonditööde puhul on tavapärane, et tööd tellitakse kirjalikke lepinguid sõlmimata ja sularahas tasudes. Hilisemate vaidluste vältimiseks ja komisjonis eduka lahenduse saamiseks soovitame vähemalt olulised lepingutingimused, nt lepingu eesmärk, tööde valmimisaeg, hind, kasutatavad materjalid jms, selgelt kokku leppida ja kirja panna.
Soovitatav on dokumenteerida ka tööde käik, töö eest tasuda ülekandega või küsida sularaha kviitungit. Seega peaks ehitus- ja/või remonditööde tellimisel ning nende tegemise käigus toimima ettevaatavalt ja pidama enne töödega alustamist silmas, et juhul kui peaks tekkima vaidlus, siis millised on tõendid olukorra lahendamiseks.
Mida tuleks teha enne tööde tellimist?
Enne teenuse tellimist ja lepingu sõlmimist soovitab TTJA alati uurida teenusepakkuja tausta ja usaldusväärsust. Teavet teenuse osutaja tausta, varasemate tehtud tööde ja usaldusväärsuse kohta võib leida erinevatest veebifoorumitest ning kindlasti tuleks tutvuda enne teenuse tellimist pakutava teenuse ja selle hinnaga, vajadusel küsida teenusepakkujalt selgitusi. Ohumärk võib olla, kui firma on tegutsenud väga lühikest aega või ettevõttel on maksuvõlad. Lisaks leiab juriidilise isiku kohta infot Krediidiinfo kodulehelt ja Äriregistrist.
Samuti tasub enne tööde tellimist tutvuda TTJA kodulehel asuva nn musta nimekirjaga. Kui ettevõtja on sinna kantud, tähendab see, et ta on jätnud tarbijavaidluste komisjoni otsuse(d) täitmata. Tarbija peab arvestama, et tarbijavaidluste komisjoni otsus ei ole täituri poolt täidetav ning kui pooled vabatahtlikult otsust ei täida, tuleb sundtäidetava otsuse saamiseks uue ja eraldiseisva nõudega pöörduda kohtu poole.
Tarbijavaidluste komisjonist
Kokkuvõtvalt peab ehitus- ja remondi vaidluste puhul teadma, et komisjon saab teha asjas otsuse vaid olemasolevate tõendite põhjal, seega kui puuduvad vaidluse lahendamiseks tõendid, ei ole komisjonil võimalik otsust teha ja menetlus lõpetatakse perspektiivituse tõttu. Sageli vajab vaidluse pooltele täiendavat selgitamist ka see, et komisjon saab lahendada vaid lepingust tulenevaid vaidlusi, kus üheks pooleks on tarbija ja teiseks pooleks ettevõtjast kaupleja. Komisjon ei lahenda eraisikute vahelisi vaidlusi ega lahenda ka lepinguväliseid nõudeid, nt alusetust rikastumisest või mittevaralise kahju (saamata jäänud tulu või nn moraalse kahju) nõudeid.
Kui vaidluse asjaolusid saavad tõendada tunnistajad või vaidlus osutub liiga mahukaks ja keerukaks, on õigus komisjonil menetlus lõpetada, kuna see vajab põhjalikumat uurimist ja tunnistajate ülekuulamist kohtus.
Tarbijavaidluste komisjonis saab igal aastal abi ja leiab oma vaidlusele lahenduse tuhandeid tarbijaid. Tarbijavaidluse lahendamine on kiire ja lihtne kohtuväline võimalus oma lepingulisele vaidlusele lahendus saada.
