Päästeameti andmetel on sel aastal toimunud juba üle 600 metsa- ja maastikutulekahju. Tuletegemise tipphooaeg ehk suvi ja jaanid, on aga alles ees, mistõttu kutsuvadPäästeliit ja ERGO kindlustus inimesi ettevaatlikkusele.
Kõige ohtlikumad ja suuremate kahjudega on reeglina kulupõlengud, ohustades nii loodust kui inimeste vara – vaid üks läbimõtlemata liigutus võib lühikese ajaga tuhastada mitmete hektarite jagu maastikku.
“Kuiva ilma ja tugeva tuule korral levib tuli nii kiiresti, et keskmise füüsisega inimene ei jõua selle eest ära joosta. Põleng saavutab kiiresti väga ulatuslikud mõõtmed ning seda peatada ja läheduses asuvaid hooneid kaitsta on keeruline, vahel ka lausa võimatu. Samuti on suur kahju loodusele – hävivad taimed, loomad ning putukad,” lisas Päästeliidu nõukogu liige Meelis Välimäe.
Äärmuslikel juhtudel on tulelevimise tippkiirus ligi 90km/h. „Metsatulekahju levimiskiirus sõltubeelkõige maastiku tüübist, tuule tugevusest ja -suunast, taimestikutüübist ja niiskustasemest. Kuna hetkel on maapind erakordselt kuiv, siis kiirendab see tule levimist märkimisväärselt, olgu siis tegu metsa või koduhooviga,“ lisas Välimäe.
Kui lõket tehakse koduhoovis ja kehtivaid tuleohutusnõudeid järgides ning lenduvast sädemest süttib tulekahju, mis toob kaasa varalise kahju, siis on kehtiv kindlustusleping suureks abiks. „Juhul kui tuleroaks satub naabri elumaja või saun, on hüvitamise aluseks kodukindlustuselelisakaitsena valitud kodukindlustuse vastutuskindlustus,“ täpsustas ERGO erakliendi kahjude osakonna juht Taavi Kööts.
Viimase paari aasta üks suurimaid kulupõlenguid ERGO kindlustuse praktikas on juhtum, kus hooletust lõkke tegemisest sai alguse ulatuslik põleng, mille tõttu süttis ka kõrvalkinnistul olev elamu. Hoone õnnestus küll osaliselt päästa, kuid tekitas siiski kahju üle 50 000 euro, mille kindlustus ka hüvitas.
„Arvestades erakordselt kuivasid olusid, tuleb koduhoovis tuld tehes olla eriti ettevaatlik ja mitte jätta lõket järelvalveta. Kindlasti peab enne lõkke süütamist hindama, kas koht ja tingimused on lõkke tegemiseks sobilikud,“ pani Kööts südamele.
Kui oled avastanud kulupõlengu, siis on kõige targem helistada kiiresti numbrile 112 ning alles seejärel proovida lõket kustutada. “Seda suuresti just sellel põhjusel, et üksi üritades on põlengust jagusaamine vähetõenäoline,” lisas Kööts.
“Kulupõlengust hoidumiseks on esmalt mõistlik kulu mitte põletada,” rõhutas Välimäe. Samuti aitab sügisel rohumaade niitmine, sest peamiselt koosneb kulu kuivanud pikast rohust. Praegusel ajal tuleks vältida ka kuivanud rohu sisse lõkete tegemist ning teha kindlaks, et sinna ei satuks mistahes sädemeid. “Loodusesse ei tohi visata ka isesüttimist tekitavaid esemeid, nagu näiteks klaasist pudelid ja muud sarnast, mis “soodsa” nurga all päikesekiiri ühendades kulu võivad süüdata,” lisas ta.
