Toiduliit korraldab 29. korda „Eesti parima toiduaine” konkurssi, et tunnustada toiduteadlaste ja Eesti inimeste abiga välja möödunud aastal poelettidele jõudnud parimaid Eestis toodetud toidutooteid. Piirkondlike väikeettevõttete kategoorias kandideerib seitse Lääne-Eesti ettevõtet 11 tootega. Kokku püüab tänavu parima toiduaine tiitlit 137 eestimaist toodet 50 ettevõttelt. Piirkondlikke kuldmärke jagatakse 30. märtsil.
„Soovin eraldi tunnustada tublisid Eesti väiketootjaid, kes on saanud „Eesti parima toiduaine“ konkursil osaleda juba 15 aastat järjest. Väiketootjate puhul on endiselt peamine märksõna kohaliku tooraine väärindamine ja uute põnevate toodete loomine traditsioonilistest toorainetest. Väiketootjate valik on suurtest alati kirjum ja iga kord positiivselt üllatav,“ märkis Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Ta lisas, et tihtilugu on konkursi tunnustus võimaldanud väiketootjatel suurte poodide sortimenti ning seeläbi areneda ja kasvada.
Lääne Eestist on konkursile oma tooted esitanud:
Saaremaalt:
Momari OÜ – Armastusega Saaremaalt käsitöömarmelaadid tumedas šokolaadis
Sume Green OÜ – Sume Blond-Kollageen ja Sume Rose Creamy
Pöide Pruulikoda OÜ – Ahjuõun Limonaad ja Pööris
Õun Drinks OÜ – Rabarber-lavendel funktsionaalne jook, Kirsilimonaad ja Sidrunmeliss funktsionaalne jook
Muhu Liha Tulundusühistu – Pasteet lambamaksaga
Läänemaalt:
Linnamäe Lihatööstus AS – Mahe Rohumaaveise antrekoodi steik
Järvamaalt:
Viibergi OÜ – borš, külmutatud
„Eelmine aasta oli toiduainetööstuse jaoks pretsedenditult keeruline ning seda enam sooviksin tunnustada meie tootjaid, kes vaatamata raskustele ja ebakindlusele leidsid võimaluse uute toodete arendamiseks, hoides seeläbi Eesti toiduainetööstuse lippu jätkuvalt kõrgel,“ rõõmustas Potisepp.
„Seekord on ettevõtete ja toodete arvukus konkursil eelmistest aastatest mõnevõrra tagasihoidlikum, positiivne on aga see, et konkursile esitatud uute toodete valik on uhke ja põnev. Usun, et uus alanud aasta pakub varasemast rohkem stabiilsust ning „Eesti parima toiduaine“ kolmekümnendale juubelile, mis toimub täpselt aasta pärast, tuleb ka rekordarv uusi ja maitsvaid Eesti toite,“ lisas Potisepp.
Tänavu osaleb konkursil 25 suurettevõtet 87 tootega ning 25 väikest piirkondlikku tootjat 50 tootega. „Suurtootjad paistavad sel aastal silma liha- ja grilltoodetega, kuid selge trendina näeme ka vegantoodete lisandumist toorvorstide ja pelmeenide kategooriatesse. Sarnaselt eelmistele aastatele armastavad toidutootjaid maitsestada grilltooteid jätkuvalt kodumaiste supertoitude rabarberi, mustika ja murulauguga,“ rääkis Potisepp.
Alkohoolsetest jookidest on tootearenduse poolest jätkuvalt populaarne džinn, kuid märgatavalt on tõusnud ka alkoholivaba jookide arvukus – üha rohkem on lisandunud juurde alkoholivabu kokteile ehk mocktaile ja õllejooke. Jätkuvalt leiab valikust ka uusi ebaküdooniaga maitsestatud jooke.
„Eesti Parim Toiduaine” konkursile esitatud toodete hulgast selgitatakse välja “Eesti parim toiduaine 2023”, “Eesti parim mittealkohoolne kook 2023”, “Eesti parim alkohoolne jook 2023”, “Eesti parim lisandväärtusega toiduaine 2023”. Nendele toodetele omistatakse konkursil kuldmärgid.
Kategoorias “Eesti parim toiduaine piirkonna väikeettevõttelt 2023” jagatakse neli kuldmärki ning lisaks valitakse vastavalt konkursi tingimustele välja “Eesti parim jook piirkonna väikeettevõttelt 2023” ja “Eesti parim lisandväärtusega toiduaine väikeettevõttelt 2023”.
Tootepõhiste alagruppide võitjatele jagatakse ka hõbemärke järgmistes kategooriates: lihatoode, kalatoode, piimatoode, pagaritoode, puu- ja köögiviljatoode, valmistoode, kaste, kondiitritoode, magustoit.
Konkursi žüriiliikmete hulka kuuluvad toiduteadlased, toitumisnõustajad, toiduajakirjanikud ning kaupmehed, kes kõik läbivad enne hindamist sensoorika-alase koolituse. Tootegruppide võitjad selgitatakse degustatsioonide käigus välja 23.-24. märtsil ning kuldmärgised selguvad 4. aprillil. Väikeettevõtete tooteid ja piirkondlikke kuldmärke jagatakse 30. märtsil. Parimad toiduained kuulutatakse pidulikult välja 18. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil.
