Swedbank ja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) hoiatavad, et levikul on järgekordne pangapettus, mille käigus tõmmatakse ohver väljamõeldud politseioperatsiooni, et tema konto rahast tühjaks teha.
„Sel aastal on olnud juba mitu juhtumit, kus klient tuleb pangakontorisse sooviga võtta välja ootamatult suur summa sularaha,” rääkis Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets. Kuna viimastel aastatel on erinevate kelmuste arv kasvanud, siis muudab selline käitumine kogenud pangatöötaja alati ettevaatlikuks. Peale vestlust ongi selgunud, et klient on tõmmatud petuskeemi.
„Antud pettuse puhul räägitakse kliendile, et käimas on politseioperatsioon, mille eesmärk on tuvastada panga sisepettusi ja korruptiivseid töötajaid. Seejärel palutakse kliendil minna pangakontorisse, et võtta välja suur summa sularaha,” rääkis Raagmets. Ka sel nädalal tuli Swedbanki kontorisse klient, kes oli langenud sarnase pettuse ohvriks. „Meie klienditeenindajad annavad endast parima, et pettusi ära hoida ning võimalikke ohvreid märgata, aga palume ka inimestel endil olla tähelepanelikud,” lisas ta.
Pangapettuste või muude telefoni- või investeerimiskelmuste puhul on kelmi esmane eesmärk saada kätte inimese autentimisandmed. „Pangatöötaja ei küsi kunagi telefoni teel PIN-koode,” rõhutas Raagmets. PIN1 kood on mõeldud inimese tuvastamiseks, PIN2 on aga võrdne allkirjaga. „Samamoodi nagu ei tohi allkirjastada kunagi dokumenti enne seda lugemata, ei tohi ka oma PIN2 koodi kellegagi kergekäeliselt jagada. Tuletame lisaks meelde, et panka sisenedes ei küsita kunagi digiallkirja ehk PIN2 sisestamist,” lisas ta.
Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenin lisas, et politsei ei tee selliseid operatsioone pangatöötajate tabamiseks ega küsi kelleltki tema paroole või veel vähem palub inimestel nende pangakontolt sularaha välja võtta. „Sel ettekäändel püüavad kelmid aga hoopis inimestelt raha välja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93 000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettevõtted oma töötajate usaldusväärsust taoliselt ei kontrolli,“ rõhutab politseinik.
Levinum pangapettus oli mullu petukõne, kus kelm esitles end pangatöötajana, politseinikuna või Google assistendina, eesmärgiga saada kätte ohvri autentimisvahendid. Pangapettuste seas oli kaõngitsussõnumeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade või teiste asutuste nimel. Kirjadele oli lisatud link, mis suunas inimese näiliselt panga või asutuse lehele, kus tal paluti kontole sisse logida või sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.
Investeerimispettusi on küll pangapettustest ligi poole võrra vähem, kuid nende kahjud on oluliselt suuremad. „Igasuguste investeerimispakkumiste puhul tuleks kõigepealt kontrollida helistaja tausta. Kui pakutav tootlikkus tundub liiga hea, et olla tõsi, siis arvatavasti nii ka on. Igal juhul soovitame investeerimisega alustada oma kodupangast, kust saab turvaliselt vajalikud algteadmised ja soovitused,” lisas ta.
Kui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest võimalikult kiirelt panka ja politseid. Siis on suurem tõenäosus raha tagasi saada. Isegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest politseid. See aitab nende edasist levikut tõkestada.
