Varavastaste kuritegude arv suurenes enamikus maakondades, Läänemaal aga vähenes

Justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse ülevaatest selgub, et varavastased kuriteod moodustasid suurima osa ehk 46% kuritegudest. Kokku registreeriti neid 3% rohkem kui aasta tagasi, neist enim Harju-, Ida-Viru- ning Tartumaal.

Kui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid järjest vähem, siis nüüd on nende arv taas suurenenud eeskätt varguste tõttu. „Vargused on varavastaste kuritegude seas domineerinud läbi aastate. Nendele järgnevad kelmused ja arvutikelmused ning omastamised,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Andri Ahven.

Aastaga suurenes ennekõike kauplustes toime pandud varguste arv, mida registreeriti 23% enam kui aasta varem. Eeskätt varastati esmatarbekaupasid nagu juust, vorst, šokolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholi. Valdav osa kauplusevargustest olid süstemaatilised vargused.

LOE KA:

Uuemõisa tanklas oli õlireostus

Haapsalust varastati mesitaru koos mesilastega

Sõidukivarguste arv vähenes aastaga 17%. Pea järjepidevalt on vähenenud röövimised, mida registreeriti mullu kuus korda vähem kui eelmise kümnendi algul.

Kõige rohkem varavastaseid kuritegusid registreeriti mullu Harjumaal. Nende kuritegude poolest paistavad enam silma ka Ida-Virumaa ja Tartumaa, nende järel Pärnumaa ja Lääne-Virumaa.

	2018. a	2019. a	2020. a	2021. a	2022. a
Harjumaa	5828	5845	5266	6562	6353
Ida-Virumaa	1051	1060	1258	1387	1414
Tartumaa	1303	1058	1063	1180	1365
Pärnumaa	489	489	568	726	675
Lääne-Virumaa	360	356	335	340	431
Raplamaa	181	139	158	209	296
Valgamaa	142	206	208	175	224
Järvamaa	156	145	110	139	217
Saaremaa	83	95	132	123	176
Võrumaa	154	167	184	188	159
Jõgevamaa	163	128	170	133	149
Viljandimaa	182	169	213	139	149
Läänemaa	140	120	102	135	107
Põlvamaa	93	155	110	54	82
Hiiumaa	10	20	51	15	23
Eestis kokku	10 355	10 152	9928	11 505	11 820

Registreeritud varavastaste kuritegude arv aastatel 2018–2022 maakondade lõikes

Justiitsministeeriumi nõuniku Andri Ahvena sõnul registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eeskätt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelmisel aastal pandi kauplustes toime enam kui pool ehk täpsemalt 54% kõigist vargustest.

	2018. a	2019. a	2020. a	2021. a	2022. a
Harjumaa	99	98	87	108	103
Ida-Virumaa	76	78	94	105	107
Tartumaa	86	69	69	77	87
Pärnumaa	57	57	66	85	79
Lääne-Virumaa	60	60	57	58	73
Raplamaa	54	42	47	63	88
Valgamaa	50	73	74	63	81
Järvamaa	51	48	36	47	73
Saaremaa	25	29	40	37	56
Võrumaa	43	47	52	54	47
Jõgevamaa	56	45	60	47	53
Viljandimaa	39	36	46	30	33
Läänemaa	68	59	50	67	53
Põlvamaa	37	62	45	22	34
Hiiumaa	11	21	55	16	27
Eestis kokku	78	77	75	87	89

Tabel 2: registreeritud varavastaste kuritegude arv 10 000 inimese kohta aastatel 2018–2022

2023. aastal plaanib justiitsministeerium vargusi põhjalikult analüüsida. Eesmärk on saada teada, millised on peamised varguste toimepanijaid iseloomustavad asjaolud. „Täpsem teadmine vargusi toime pannud inimeste kohta võimaldab otsustada, kuidas oleks sääraseid kuritegusid võimalik ühe või teise inimeste grupi seas vähendada,“ selgitas Andri Ahven justiitsministeeriumist.

Kuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile ja teistele õiguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid. Registreeritud juhtumite statistika üksi ei näita kuritegude arvu, vaid peegeldab ainult osa kogu kuritegevusest. Statistika kõrval jälgib justiitsministeerium ka uuringutega kogutud teavet.

Tutvu 2022. aasta kuritegevuse ülevaatega justiitsministeeriumi kodulehel.

* Andmed kajastavad kuritegusid, kuid mitte kõiki kauplusevargusi. Alla 200 euro suuruse kahjuga vargusi menetletakse esimesel ja teisel korral väärtegudena.