Tervise Arengu Instituudi ja Terviseameti andmetel on HIV-i nakatumine langustrendis, kuid on endiselt tõsine rahvatervise probleem. Ajavahemikul 2012–2021 on uute juhtude arv aastas langenud kokku 60% võrra.
Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 125 uut HIV-i juhtu. Nende seas nakatuti 11% juhtudel narkootikumide süstimisel ja 64% juhtudel heteroseksuaalse nakkuse kaudu.
Mida aeg edasi, seda vähem on uusi juhtumeid noorte hulgas, tõusnud on 30-39 aastaste nakatunute osakaal.
Viimaste aastate statistika näitab, et HIV ei ole enam kitsa riskigrupi haigus, vaid sellesse võib nakatuda igaüks sõltumata soost, haridusest, seksuaalsest orientatsioonist. Alates 2016. aastast ei ole Eesti enam esmaste nakkuste arvult Euroopa Liidus esikohal, 2020. aasta andmete järgi oli Eesti neljandal positsioonil.
Aastatel 2020–2021 langes HIV-testimine 2007. aasta tasemele. Testimise languse peamiseks põhjuseks olid COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud piirangud, mille ajal suurenes kaug-vastuvõttude osakaal arstiabis ja vähenes ligipääs anonüümsele testimisele. Eestis võib hinnanguliselt elada 6800–7700 HIV-i nakatunut, kellest ligikaudu viiendik ei ole veel oma HIV-seisundist teadlikud.
Reedel toimus sotsiaalministeeriumis HIV valitsuskomisjoni istung, kus tehti ülevaade viimastel aastatel HIV-i (inimese immuunpuudulikkuse viirusesse) nakatumisest Eestis ja seati HIV-i tõrje tegevussuundi 2025. aastani.
Komisjoni istungil leiti, et vahetult enne pandeemia puhkemist kaasajastatud HIV-testimise ravijuhend koos indikaatorhaiguste äratundmisega vajab perearstide seas täiendavat tutvustamist. Tõdeti, et püsiva langustrendi saavutamiseks tuleb koroona-aastate vaegtööde tasandamise kõrval HIV-i taas läheneda integreeritult. Seda alates kiirtestimise laiendamisest kuni tervikliku lähenemiseni nakkuse levikutee- ja raviandmete kogumisel. Samuti tuleb korraldada, et need andmed ikka jõuaksid terviseinfosüsteemi.
„HIV-i nakatumine on viimaste aastatega saadud kontrolli alla, HIV on taandunud krooniliseks haiguseks, mis on raviga ohjes hoitav,” ütles istungi lõppedes tervise- ja tööminister Peep Peterson. “Ravi saajate arv on tõusutrendis, nende käsutuses on uusimad ravimid. Eestis on ravi kõigile tagatud, järjepideva ravi korral on inimese enda elukvaliteet hea ja nakkusoht teistele välditud. Ravi kõrval on sama tähtis ennetustöö, seksuaalkasvatus ja võimalikult varajane diagnoosimine. „Kahtluse korral on võimalik end testida ka anonüümselt. Lisaks on väga oluline, et indikaatorhaiguste taga tunneksid pere- ja kõik teised arstid ära HIV-i ohu ja teeksid oma patsiendile testi.“
