Justiitsministeeriumi hiljuti tellitud reoveeproovide analüüs annab teavet narkootikumide ja psühhotroopsete ainete tarbimisest Tallinnas, Haapsalus, Valgas, Paides ja Sillamäel.
Igas linnas määrati amfetamiini, metamfetamiini, MDMA ehk ecstasy, kokaiini ja metadooni jääkide kogust reovees tuhande inimese kohta ühes ööpäevas.
Reoveeuuringut tehakse narkootiliste ainete kohta korra igas kvartalis selleks, et saada ülevaadet enim levinud uimastitest Eesti eri paigus. „Uuringu abil saame teada, millised on inimeste harjumused keelatud ainete tarbimisel – samuti aitab tulemuste võrdlemine saada aimu võimalikest muutustest. Nii saame koos teiste riigiasutustega teha olukorrateadlikumaid otsuseid, et narkootikumide tarbimist, võimalikke üledoose ning muid negatiivseid tagajärgi ühiskonnas ennetada,“ lausus justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Andri Ahven.
Kõikide uuritud ainete keskmiste annuste järgi tarbiti Eestis enim amfetamiini, millele järgnes kokaiin. „Amfetamiini tarvitati enim Valgas, seejärel Tallinnas. Kui arvutada tulemused ümber tuhande elaniku kohta, siis oli amfetamiini tarbimine Valgas samas suurusjärgus varem Viljandist saadud tulemustega,“ märkis Andri Ahven ja nentis, et viimasel kvartalil uuritakse nendes linnades ka kanepi tarvitamist.
Haapsalu jäi vaadeldud ainete võrdluses enim silma MDMA ehk ecstasy ja kokaiini tarvitamisega, samas amfetamiini näitajad reovees olid seal väiksemad. Paide ja Sillamäe puhul saab välja tuua suhteliselt vähese kokaiini ja MDMA tarvitamise.
Hiljutise ning varem tehtud reovee uuringute tulemustega saab tutvuda siin .
Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Kristjan Tommingas tõdes, et PPAle on reoveeuuringud täiendavaks indikaatoriks märkamaks muutusi erinevate ainete plahvatuslikul levikul. Staažika narkopolitseiniku sõnul on reoveeuuringu tulemustest hoolimata selgelt näha, et erinevaid narkootilisi aineid tarvitatakse jätkuvalt murettekitavalt palju. „Läbi aegade on amfetamiin olnud üks kättesaadavamaid meelemürke, sest see on tarvitajale taskukohaseima hinnaga. Tegemist on aga ohtliku keemiaga, mis organismi ja inimese ajutööd tugevalt kahjustab,“ nentis politseinik.
„Loodan, et uuringu tulemused narkootikumide tarvitamise suurest ulatusest kõnetavad meid kõiki. Ühiskonda ohustavate meelemürkide vastu võitlemine algab kogukonna liikmetest endist, täpsemalt meie keskel oleva probleemi teadvustamisest. Alles seejärel oleme võimelised märkama ja sekkuma,“ märkis Kristjan Tommingas.
Justiitsministeerium märgib, et uuringu tulemuste abil saavad ka kohalikud omavalitsused seada ennetustöö suundi kohalikul tasandil. „Samas ei tohiks arvnäitajate põhjal järeldada, et neid aineid tarbitakse linnas või teises püsivalt sellisel tasemel – ühe ööpäeva jooksul kogutud proove võisid mõjutada ka näiteks rahvaüritused. Samuti tuleb tulemuste tõlgendamisel arvestada, et ülekaalukalt levinuim uimasti Eestis on kanep. Lisaks teistele ainetele määratakse kanepi jääkide sisaldust vaadeldud linnade reovees järgmise uuringu käigus novembris,“ tähendas Andri Ahven justiitsministeeriumist.
Rõõmsa uudisena toob Andri Ahven välja, et võrreldes 2022. aastal jaanuaris ja mais tehtud uuringutega olid kõikide ainete tasemed reovees viimati oluliselt madalamad. „Samas võib see viidata asjaolule, et kuna proovid võeti suve lõpuosas ja puhkuste perioodil, oli suur osa inimestest linnadest parajasti eemal,“ sõnas justiitsministeeriumi esindaja.
Reoveeproovide analüüsi teevad justiitsministeeriumi tellimusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus neli korda aastas. Reoveeuuring on täiendus Tervise Arengu Instituudi uuringutele, mida tehakse harvem, vaid suuremates linnades ning osana rahvusvahelisest uuringust.
