Vaigud jagunevad harilikult looduslikeks ning sünteetilisteks. See teema on väga faktirikas ning huvitav nii loodusteaduritele kui ka keemikutele. Vaikude teke on looduses loomulik kaitse- ning liiteprotsess, mis esineb enim puudel. Looduslikud puiduvaigud erituvad koore alt püsivalt ning hooajati on vaigu konsistents erinev.
Vaik ei lahustu vees ning teeb seda vaid orgaanilistes lahustites. Kuna vaigul tekib pinnaga kokkupuutel tugev koorik ning nakkuv pind, on vaike kasutatud sajandeid ning isegi aastatuhandeid liimina või selle asendusena. Vaigud koosnevad mitmest looduslikust koostisainest, mis annavad sellele nakkuva koostise.
Looduslikud vaigud:
Merevaik – Merevaik on tekkinud tänu fossiilsele sadestumisele ning paljandub rannikute lähedal tänu uhumismeetodile. Selle sulamistemperatuuriks on 280 kuni 350 kraadi.
Mastiks – mastikslakki müüakse rohelise või kollase alatooniga tükkidena. Vaik on lahustuv piirituses ning omab sulamistemperatuuri mis on kübeke vaid üle 100 kraadi.
Okaspuuvaik – Kuused eritavad enim tavalisemat vaiku, mida on eestlased ning teised põhjamaalased kasutanud liimimiseks või lakki valmistamiseks.
Kõige enim levinumad sünteetilised vaigud:
- Polükloorvinüülvaigud – laki, kile, toru koostisosa
- Perkloorvinüülvaigud – mööblilaki koostise osa
- Pentaftaalvaigud – üheks osaks õlilakkides
- Karbamiidvaigud
- Epoksiidvaik – kahekomponentene vaik, mis on laialt levinud tööstuslikus ning ehitusega seotud töödes. Kahe ühendi kokku segamisel tekib keemiline reaktsioon, mille järel eraldub soojus. Kokku segamisel tuleb omavahel segada vaik ning kõvendi.
Sünteetilised vaigud on oma koostiselt usaldusväärsemad ning odavama laohinnaga kui looduslikud vaigud. Looduslikud vaigud on tänu looduslikule tootmisele raskemini kättesaadavamad. Looduslikud vaigud on kindla värvusega, kui sünteetilisi vaike võib värvida ning toonida vastavalt vajadusele.
Sünteetilistel vaikudel on palju kasutusalasid, mille hulka kuuluvad:
- Töötasapindade katmine
- Ehete valmistamine
- Sirgete põrandate viimistlemine
- Kujude ja skulptuuride valmistamine
- Liite ja parandustööd
- Puidust toodete viimistlemine, nagu lõikelauad
- Põranda renoveerimine
Looduslikud vaigud on olnud inimeste kasutada aastatuhandeid. Vastavalt kättesaadavale materjalile tuli teha enda tööde jaoks võimalikult hea valik seoses tulemuse saavutamise vajadusega. Looduslikud vaigud on oma põhivärvuselt kollased, või kollakalt rohelised. Sünteetilised vaigud varieeruvad vastavalt värvispektrumile läbipaistvast kuni süsimustani (kõik tänu toonimise võimalikkusele).
Sulamistemperatuurid on looduslikul vaigul küllaltki kõrged. Kuna juba enamlevinud merevaik sulab vaid pea 300 kraadi juures, näitab see selle rasket käsitlemist. Sünteetilistel vaikudel ei ole peamist sulamistemperatuuri, sest vaik on toodetud tänu keemilistele ühenditele ning nende kokku segamisel. Keemiliste ühendite kokku lisamisel eraldub soojus ning protsess võib kesta tunde. Looduslike vaikude eraldumisel soojust ei eraldu, soojusega vaid vormitakse vaik tahkest olekust vedelasse olekusse.
Looduslike vaikude kasutusalad on küllaltki maalähedased:
- Paadilaki keetmine
- Põrandapragude katmine
- Naha parandamine
- Ehete valmistamine
- Kaunistuste loomine
Viskoosete vaikude töötlemine ning sellega pindade katmine võib kujuneda pikemaks protsessiks. Pindadele ei tohiks viskoosset vaiku kanda rohkem kui 1 cm ulatuses. Vastasel juhul vaik klombistub ja hägustub kui katte paksus on liiga paks. Pindmiselt tekib kõva kiht kuid seesmine pehme ja vedel osa võib kivistuda peaaegu kuni 1 nädala jooksul.
Parimate tulemuste saavutamiseks tuleb lakki/vaiku kanda pindadele osade kaupa ning nädala jooksul mitte puutuda.
