Eestlased on kogu mineviku mõelnud välja meetodeid enda rahva elu parandamiseks ning lihtsamate mooduste leiutamiseks. Millest tuleb selline enesekindlus ning nutikus?
Eks ikka tõdemusest, et varasemalt mitme riigi valitsuse all kannatuna, soovib eestlane end iseseisvudes tõestada kui innovaatiline ning leidlik rahvas. Kas seda suudetakse teha piisavalt, et püüda muu maailma tähelepanu ning veenda suur rahvaid ning firmasid, et toetus riigikassasse tuleks ka nende poolt? Kindlasti ja kohe teeme selgeks kõik need samad punktid ning vastame samadele küsimustele.
1990ndate aastate alguses algatataud vabaduse nõue lõppes positiivse tulemusega. Eesti riik vabanes Nõukogude võimu alt, ning nii vallandus laviin, kus naaberriigid samuti said tagasi oma iseseisvuse. Island tunnustas esimesena Eesti iseseisvust ning Eesti Vabariigi tekkimist võis võrrelda kui uue mistahes uue online-ettevõtte loomisega suur veebi netiavarustes. Riik oli väike, pindala märkimisväärselt keskmine kuid sidemed muu maailmaga suured ja tugevad.
X-road loomine nõudis rahalist panustamist ning see saadi Maailma Panka hoiule pandud kullavaramust. Kiirelt ja targalt hakkasid toimetama riigi ette otsa pandud noored 20ndates eluaastates poliitiliste juurtega üliõpilased, kelle helged mõtted ja tarkuseterad olid ammutatud väliskirjandusest ning riigi armastuse lembusest.
E-residentsus
E-residentsus tähendab lihtsate sõnadega – E-riigi võimaluste jagamist muu riigi kodanikega. Tegemist on internetis ja serverites põhineva üksusega, millega liitudes saab muu riigi kodanik kasu eestlaste poolt loodud veebimaailma ja süsteemide kasutamisest. Eestlastele endile on e-riigi portaal teada tuntud info allikas, mille läbi saab paika panna rahadega seotud, tervisega seotud ning perekonna ja äriga seonduvaid küsimusi ning nõudmisi. Mujal maailmas pole sellist süsteemi jagamist veel nähtud, sest riigi alla koonduvad õigusalased süsteemid on siiani kirjapõhised ning paberi peal edasi antavad. Eesti on siiski kõigist kümneid samme ees, ning isegi kui teise riigi kodanik soovib liituda e-residentsusega, algab kogu protsess siiski kõva taustainfo tegemisega isiku suhtes.Kui probleeme ja kahtlustusi maksupettustes ja muudes negatiivse alatooniga tegevuste suhtes ei leita, kiidetakse avaldus heaks.
E-resideerumine on vaid netipõhine ning saades ID-kaardi, ei võimalda see dokument siiski reisida. Tegemist on allkirjastamiseks ning süsteemi sisenemiseks mõeldud isikutuvastus kaardiga, mida saab vaid kasutada ID-kaardi lugejat kasutades ning lepingute ja toimingute allkirjastamiseks.
Tulevikus loodetakse, et ID-kaart koondab enda alla ka muud võimalused peale tehingute tegemist. Eestlastel endil annab nende ID-kaart võimaluse lisada kaardiga seotuks ka allahindluste saamise kauplustes, isikutuvastamiseks ning reisimiseks.
Tulevik ja uued harjumused
Millisel viisib peaks e-residentsus end pikemas perspektiivis ära tasuma? Riik mõtles sellele juba varakult. Kuna kliendil on võimalus luua Eestis firma, kaasneb sellega ka kohustus tasuda riigile makse. Teenides kasumit juba sadade tuhandete e-residentide pealt, kasvab riigikassas osake sissetulekust juba välismaalaste pealt. Loomulikult pakub e-residentsus võimalusi oma firma laiendamiseks ja Eestis endis ning püsiva tegevuskohana saab kasu ka kohalik omavalitsus ning nende alla koonduvad üksused.
Tulevik on helde võrreldes teisi riike, kus sama tehnikat õpitakse tundma ning asutakse pakkuma. Pikaajaliste kasutajatena oskavad eestlased ära kasutada e-riigi kõiki hüvesid ning rõõmsalt õpetatakse ja jagatakse neid rahvuslikke saladusi ka teistele. Milleks olla kade? Eestlased ei ole kadedad ning kui aastad edasi annavad selle võimaluse uuendamiseks, saavad kasu kõik e-riigi poole püüdlevad rahvused ning individuaalid.
„Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!”
