Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud Kantar Emori uuringust tuuleparkide meelsuse kohta selgus, et Eesti elanikel on tuuleparkide osas ülekaalukalt positiivne suhtumine, enim pooldatakse nende rajamist merre.
„Emori poolt läbi viidud küsitlus kinnitas, et Eesti elanikud soovivad, et toodaksime enda jaoks vajaliku elektrienergia ise. Selleks tuleb rajada juurde uusi tootmisseadmeid, mis vastaksid kaasaegsetele keskkonnanõuetele, arvestaksid meie kohalike oludega ning millest elektritootmine oleks taskukohane,“ sõnas majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
„Hea meel on näha, et Eesti inimesed on tuuleparkide osas positiivselt meelestatud, sest just seal näeme tulevikus taastuvelektri tootmises ja varustuskindluse tagamisse panustamises suurimat potentsiaali.“ ‘
Emori uuringust selgus, et 72 protsenti vastanutest toetab meretuuleparkide ja 62 protsenti maismaa tuuleparkide rajamist. Keskmisest oluliselt enam toetavad tuuleparkide laiendamist pigem nooremad inimesed – vanuses 15-34 aastat toetab 81 protsenti mere- ja 80 protsenti maismaatuuleparke, vanuserühmas 25-34 on vastavad näitajad 84 protsenti ja 77 protsenti.
Kui üldiselt suhtutakse nii mere- kui ka maismaa tuuleparkidesse pigem positiivselt, siis oma kodu lähedusse rajatava tuulepargi suhtes ollakse skeptilisemad. Oma kodu või suvekodu lähedusse rajatava maismaa tuulepargi suhtes on väga või pigem positiivsed 35% elanikest.
Kodu lähedale rajatava meretuulepargi suhtes ollakse veidi toetavamad – sellesse suhtub pigem või väga positiivselt 64%.
Uuringust selgus, et vastumeelsus projektide osas tekib ennekõike teadmatusest ning et inimeste hirmud põhinevad eelkõige kuuldustel. Samuti leidis 49 protsenti vastajatest, et kohalike elanike arvamusega ei arvestata või pigem ei arvestata tuuleparkide rajamisel piisavalt.
Seevastu vaid 24 protsenti vastanutest nõustub, et kohalike arvamust on piisavalt kuulda võetud. Elanike suhtumist mõjutab ka see, kui palju usaldatakse oma kohalikku omavalitsust.
Minister Aasa sõnul on kaasamisprotsess selliste suurte arendusprojektide puhul väga oluline. „Arendaja ja kohalikud peavad jõudma omavahel kokkuleppele ning avameelselt tuleb rääkida kõigest, mis tuulepargi läheduses elamisega kaasneb. Näiteks on suureks abiks, kui arendaja esitab kohalikele elanikele varakult konkreetse läbimõeldud plaani, kust tulevad välja pargi täpsed asukohad ning sellega kaasnevad mõjud. Samuti vajavad kohalikud elanikud selgust tuuleparkidest saadava kasu osas,“ rääkis minister.
Selleks, et tuuleparkidest saadav kasu kohalikele kogukondadele lähemale tuua, on MKM praegu välja töötamas vajalikke seadusemuudatusi. Seetõttu uuriti küsitluse käigus ka kodanikelt, milline kohaliku kasu instrument neile mõistlik tundub.
Kõige enam ehk 77 protsenti vastajatest pidas mõistlikuks lahenduseks rahalist kompensatsiooni kohalikele omavalitsustele, millest osa makstakse ka elanikele. „Kodanike arvamus andis kindlust, et liigume kohaliku kasu väljatöötamisega õiges suunas,“ märkis Aas.
Veel selgus uuringust, et Eesti elanikud eelistavad energiat saada taastuvatest allikatest. Nii eelistab või pigem eelistab päikeseenergiat 84 protsenti, hüdroenergiat 80 protsenti, tuuleenergiat 79 protsenti, maasoojusenergiat 76 protsenti, biomassi 53 protsenti, tuumaenergiat 45 protsenti ja vesinikku 42 protsenti vastanutest.
Meelsusuuringu käigus küsitleti standardvalimina 1351 inimest, lisaks viidi läbi fookusgrupiintervjuud 21 inimesega. Elanikkonna uuringu valimisse kaasati Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–84 aastat.
