Terviseamet rakendab alates esmaspäevast arstiabi osutajatele täiendavad meetmed, et tulla toime COVID-19 nakkusega patsientide hulga kasvuga. Tervisealases hädaolukorras hospitaliseeritakse eelkõige neid patsiente, kes vajavad vältimatut arstiabi. Samuti peatub piirkonniti plaaniline ravi.
Terviseameti peadirektori kohusetäitja ja hädaolukorra juht Mari-Anne Härma otsustas, et COVID-19 haiglaravi vajajate kõrge arvu tõttu rakendatakse tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku teise taseme kõiki meetmeid. Statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajad peavad arvestama olukorraga, kus abivajajate hulk ületab tavapärase abi osutamise võimekuse. „Tervishoius võetakse kasutusele meetmed, mida tavaolukorras ei rakendata. See on viimane abinõu enne erakorralise abi piiramist,“ selgitas Härma.
Täna allkirjastatud korralduse järgi võib kiirabi väljakutsete teenindamisel rakendada vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade ja isikute vabatahtlikku abi. Samuti saab kiirabi vajadusel kasutusele võtta oma tegevusvaru. Statsionaarse eriarstiabi osutaja peab vabastama ajutiselt voodeid, et võtta vastu COVID-19 diagnoosiga patsiente, samal ajal tagades teiste patsientide turvalisuse. Ajutiselt piiratakse tervishoiuteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi. Ka üldarstiabi osutaja peab tagama esmajärjekorras erakorralise ja vältimatu abi andmise.
Terviseamet tõstis viimati ohutaset 20. augustil, mille järel keskenduti vaktsineerituse hõlmatuse kasvatamisele. Tänahommikuse seisuga on koroonaviiruse leviku riskitase väga kõrge. Haiglaravil viibib 446 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravil 39 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 20. Haigestumise epideemiline kasv jätkub vähemalt järgneva 2–3 nädala jooksul.
