Haapsalu Posti tänava remondi ettevalmistamine ja linnavalitsuse suhtlus kohalike elanikega on musternäide halvast kommunikatsioonist, mis on kõiki elanikke otseselt puudutavas teemas jätnud suhu halva maitse.
Linnavalitsuse suhtumine on olnud selline: me püüame teha head, aga need, kes meid kritiseerivad, teevad seda ebaõiglaselt, vaat et kiusu pärast.
Muidugi on vaja peatänav korda teha. Ei ole kohanud ühtki Haapsalu elanikku, kes sellele vastu oleks. Vastu on oldud kõigi puude mahavõtmisele ehk siis valikule, mis võiski olla paramatus, aga seda on selgitatud üldsõnaliselt ja ilma lihtsate faktideta. Linnavalitsuse töö- ja suhtlusstiil ei ole aga paratamatus, millega peab leppima, mida ei saa muuta või mida poleks saanud teha paremini.
Puude mahavõtmist oleks pidanud arusaadavalt põhjendama. Kui eri linnavalitsuse liikmed on meedias või Facebookis öelnud, et asjatundjad on hinnanud puud haigeks ja see on justkui kõigile teada fakt juba ligi kümme aastat, siis ei ole midagi lihtsamat, kui avaldada selle kinnituseks linna kodulehel puude tervist uurinud asjatundjate hinnang. Linn ju tellis selle, väidetavalt tehti seda juba kümmekond aastat tagasi, kui oli esimest korda tänava suurremont päevakorral. Kui ametiasutus tellib niisuguse hinnangu, siis peaks olema sellest säilinud dokument.
Alleepuud ja lihtsalt linnaruumis olevad puud on eri asjad. Kui allee ligi pooled puud on haiged ja need tuleb maha võtta, siis ei ole allee enam allee. Selge see, et kunagi tuleb see otsus teha ja puud asendada ning nüüd oli selleks remondi tõttu õige aeg.
Faktidega on emotsioone lihtsam leevendada kui lihtsalt jutuga. Kui keeruline oleks olnud avaldada need dokumendid ja lõpetada kohalike elanike seas levivad jutud, et tegelikult polnud need puud nii haiged midagi? See oleks olnud imelihtne samm.
Nüüd levivad sotsiaalmeedias taas kõiksugu pajatused. Üks ütleb, et vaid mõned puud olid seest mädad, teine ütleb, et enamik olid, kolmas teab kolmandat infot.
Asi ei ole mitte ainult selles, kas puud olid haiged, vaid kui paljud neist olid haiged, kes seda ütleb, et need olid haiged ja mis neil puudel viga oli.
Eile postitas linnapea Urmas Sukles Facebookis teate, kus luges üles, kui palju puid oli mädanikuga: “Täna langetati 65 puud ning kändusid hinnates oli ulatusliku mädaniku kolletega puid 27 tükki ehk kergelt alla poole puudest ei olnud parema tervise juures. Nendest pooled olid väga halvas seisukorras.”
Selline teade oleks pidanud olema enne puude mahavõtmist, sest linnal oli ju veel kasvavate puude kohta eksperdihinnang olemas.
Linnavalitsus suhtleb avalikkusega nagu Donald Trump – sotsiaalmeedias. Olgu, suhelge Facebooki kaudu, aga tehke siis sedagi professionaalselt. Meie saame aga lugeda linnapea kirjavigadega postitusi ja peamiselt sellest, kuidas ta on mõne teise linna esindajaga või poliitikuga kohtunud.
Jälgin juba aastaid paljude linnade uudistevoogu, sest see on mu tööks vajalik. Võin liialdamata öelda, et Haapsalu avalik suhtlus on Eesti üks tagasihoidlikumaid. Linnajuhtimine on seepärast läbipaistmatu.
Toon ühe positiivse näite. Vaadake siit Tallinna Pirita linnaosa avalikku suhtlust.
Tegelikult on neid uudislikke teateid koos e-posti laekuvatega veelgi rohkem. Haapsalu linnavalitsuselt sain viimati pressiteate 28. mail, mil teatati, et 4. juuni hommikul kell 7 toimub Haapsalu Lossiplatsil asuva lipuväljaku juures riigilipu pidulik heiskamine. Tänan selle olulise info eest.
Eelmine teade oli 15. märtsil. Seal öeldi, et linnavalitsuse töökorraldus muutub seoses COVID-19 levikuga.
Sisulisi teateid tuleb linnavalitsusest mõnel korral aastas. Linna kodulehel on rohkem uudiseid, aga need on sellised, mis jätavad mulje, nagu meie linnas ei juhtu ega tehta midagi olulist. Miks ometi ei taha linnavalitsus näidata, et nad päriselt ka tööd teevad, sest usun, et nad seda teevadki.
Tuletan meelde, kuidas teave teeremondist on avalikkuseni jõudnud. Esimene ametlik teadaanne remondi algusest ilmus linnavalitsuse veebilehele 2. juunil – kolm päeva enne remondi algust. Ja see teade oli tegelikult hoopis bussiliikluse ümberkorraldamisest. Sealt sai esimest korda teada ka seda, et remont kestab 31. jaanuarini 2022. Facebookis avaldatud teatele oli lisatud ka kaart, millele oli nagu lapsekäsi peale joonistatud ristikesed, nooled ja jooned.
Ettevõtjad said alles 1. juulil korraldatud infopäeval rohkem aimu, mis toimuma hakkab. Ja isegi siis ei saadud kogu teavet. Ammu oleks pidanud linna kodulehel olema projektijoonised ja täpsed graafikud. Viisakas oleks olnud elanikele projekti korralikult tutvustada.
Juba siis, kui teemasinad olid kohal, selgus, et üles kaevatakse ka Posti tänava kõrvaltänavate otsad, samuti päris suures ulatuses Vaba tänav. See mõjutab näiteks kultuurikeskuse tööd. Kultuurikeskuse kõrval haljasalale oli planeeritud HÕFFi vabaõhukino. Remondi esimesel-teisel päeval selgus, et muruplatsil hakatakse hoiustama remondiks vajalikku materjali. Isegi linna enda alluvuses olevad asutused ei teadnud, kuidas remont neid mõjutab ja kas nad peavad tegema plaanides muudatusi.
Sotsiaalmeedias oleme näinud üht planeeringuvideot, mis linnulennult tormab kiirelt üle uue Posti tänava. See on 3D-videosid valmistava ettevõtte tehtud ja me isegi ei tea seda, kas see oli lõplik projektivariant või visioon. See video “lekkis” sotsiaalmeediasse juhuslikult.
Posti tänaval oma väikse pubi Vanaisa Juures tänaseks sulgenud Jaan Kelneri kriitikast võib aru saada. Ta kirjutas: “Kohalik omavalitsus pole kordagi huvi tundnud, mis remondialasse jäävatest ettevõtetest saab. Rohkem isegi vastupidi – vastikud, tüütud ja esitavad ebamugavaid küsimusi.”
Kelner küsis linnavalitsuselt: “Kas ja milliseid kompensatsioonimeetmeid on planeeritud rakendada korvamaks ettevõtete remonttöödega häiritud majandustegevust?”
Aselinnapea Innar Mäesalu vastas talle 26. mail: “Kompensatsiooni pole minu andmetel Haapsalus tänavate ehitustegevuse tõttu kellelegi makstud.”
“Ja kurat, ma enda arust ei küsinud ajaloo ja mineviku kohta, ma küsisin, et mis nad on seekord mõelnud teha,” märkis seepeale Kelner.
Täiesti õigustatud küsimus. Kõik saavad aru, et remont on vajalik ja pärast on kõigil parem tänava ääres oma äri ajada, aga pool aastat on väga pikk aeg ja see mõjutab väikeettevõtjaid. Kelner keeraski oma ainsa sissetulekuallika ukse kinni.
Kelner lisas, et 1. juulil linnavalitsuses korraldatud infopäeval selgus, et teeremondi alguse kuupäevadest nad enda arust ei teatanud ametlikult vaid ühte tööpäeva ette, vaid see oli juba ju ammu-ammu kõigile läbi Lääne Elu tasulise ajakirjandusliku artikli ja ERRi AK uudiste teada.
“Lihtsalt mina olevat see loll, kes sellest aru ei saa ja ei leia, et see oleks see nende poolt lubatud ametlik infojagamine olnud,” kirjutas Kelner.
Kas kellelgi kukkusid käed otsast ära, et ei saanud panna aegsasti linna kodulehele kirja täpne tööde ajagraafik ja joonised? Kui neid ei olnud või need selgusidki mingil põhjusel viimasel hetkel, siis on keegi teinud oma tööd halvasti – elanikel ja ettevõtjatel peab olema mõistlikult pikk aeg valmistuda nii olulisteks muudatusteks ja neid tuleb õigel ajal teavitada, mitte visata aeg-ajalt eravestlustes või sotsiaalmeedias õhku erinevaid kuupäevi.
Jaan Kelner sai 26. mail aselinnapea Innar Mäesalult kirja, kus seisis, et tööd algavad pigem juuli lõpus. “Kuna ehitaja alustab oma tööd põhiprojekti koostamisega, siis ilmselt päris ehituseks enne juuli lõppu ei lähe. Kohe, kui oleme saanud paika ehitustööde graafiku, anname sellest teada ka kõigile Posti tn ääres olevatele äridele,” kirjutas Mäesalu.
Kas ettevõtteid teavitati aegsasti? Infopäev toimus alles 1. juulil, mõni päev enne tööde algust.
Kas see peabki nii käima, et projekt valmib viimasel tunnil ja avalikkusele ei näidata sellest mitte mingit versiooni?
Posti tänava remont on väga vajalik. Arusaadav, et lihtsam oli puud maha võtta ja kunagi oleks seda niikuinii pidanud tegema. Avalikkusega tuleb aga järjepidevalt suhelda, lubada inimestel kaasa rääkida, aidata neid, kes saavad tahtmatult kannatada. Neid, kes kritiseerivad, võiks kuulata ning viidatud vajakajäämisi parandada. Lihtsad asjad, mis aitavad võimule jääda ka pärast valimisi, kui see soov on.
Ivar Soopan
