Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse kasvu. Suure viirusesisaldusega proove on saadud üle Eesti, mistõttu tuleb viiruse levikut pidurdavatesse ettevaatusabinõudesse suhtuda kõikjal väga tõsiselt.
Mõningane kahanemine on toimunud siiski Lääne-Eestis. Samas on kerkinud nii Harjumaa kui ka Lõuna- ja Kesk-Eesti näitajad. Ida-Virumaa proovides on koroonaviirusesisaldus kasvanud eelmise nädala võrdluses kaks korda. Tensoni sõnul on praegune reovee viirusesisaldus taas võrreldav märtsi lõpuga. „See võib paraku lähemal ajal kajastuda ka uute nakatunute arvu tõusus,“ tõdes ta.
Kuidas ja kust proove kogutakse?
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites. Rohkem infot ja interaktiivne kaart uuringu varasemate tulemustega on uuringu kodulehel „Koroonaviiruse seire reoveest“.
