Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et Eesti suuremates linnades on hakanud koroonaviiruse kogused reovees veidi vähenema. Siiski on viirus üle Eesti rohkelt laiali, mistõttu on seda ka reovees endiselt palju ja kiiret olukorra leevenemist ei paista.
Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on viirusekogused reovees kasvanud nii suureks, et ilmselt püsivad näidud kõrgel veel mõnda aega, isegi kui praegu täheldatav kerge langus jätkub. „Koroonaviirusesisaldus reovees hakkas kiiresti kasvama mullu novembri keskel. Sellele järgnes peagi hüppeline nakatunute arvu tõus. Kui võrdleme praeguseid nakatunute arve ja reoveeanalüüside tulemusi toonastega, siis on meil ikka veel pikk tee käia, et uuesti sellelegi tasemele tagasi jõuda. Praegu on nakatunuid üle Eesti jätkuvalt väga palju, mistõttu tuleb nakkusest hoidumiseks olla kõikjal hoolas,“ selgitas Tenson.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vajadust mööda ka väiksemates asulates. Suuremate linnade proovid kajastavad ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi linna nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud suundumuse hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
