Kui paar aastat tagasi teenisid töötajad alla kahe kolmandikku (64%) oma soovitud palgast, siis praegu moodustab tegelik palk 77% oodatust, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee pea 10 000 töövõtja seas läbi viidud tööturu-uuringu tulemused. See tähendab, et tegelikkus on ootustele lähenenud ja palgasurve võrreldes eelmiste aastatega oluliselt vähenenud.
Palgasurveindeks ehk protsent, mis näitab kui palju jääb reaalselt teenitav palk töötajate ootustele alla, on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud madalaimale tasemele ehk 23%-le. Aasta varem oli palgasurveindeks 27% ja kõrgeim oli palgasurveindeks 2014. aastal, mil töötajatel jäi soovitud palgast puudu tervelt 40%.
2020. aasta kevadel oli palgasurveindeks veelgi madalamal tasemel, langedes ajutiselt 14%-le, sest töötajate palgaootused tegid tervisekriisi alguses läbi kiire languse, mis paari kuuga siiski taastusid.
Ametirühmade lõikes on palgasurve erinev. Suurim palgasurve on endiselt tippspetsialistide seas, kellel jääb soovitud palgast puudu 32% ehk saadava netotöötasu mediaani ja ootuste vahe on 450 eurot. Sarnasel tasemel on palgasurve ka oskustöötajate ning seadme- ja masinaoperaatorite hulgas. Aastaga on kasvanud palgasurve lihttööliste seas, kellel jääb soovitud palgast puudu 31% ehk 250 eurot.
Kõige madalam on palgasurveindeks keskastme spetsialistide ja tehnikute ning juhtide seas, kellel jääb oma soovitud palgast puudu vähem kui 25%.
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seedri sõnul avaldas tervisekriis selgelt mõju ka töötajate palgaootustele ning töötasuga rahulolule. „Palgaootused on endiselt teenitavast töötasust kõrgemad, kuid oma töötasuga rahuolevate töötajate osatähtsus on aastaga kasvanud 40%-le.“
„Võrreldes 2014. aastaga on töötasuga rahuolevate töötajate arv koguni kahekordistunud – siis oli oma töötasuga rahul vaid iga viies vastaja ja rohkem kui pooled (57%) ei olnud oma töötasuga rahul. 2020. aasta sügisel oma töötasuga täiesti rahulolevad töötajad teenisid keskmiselt rohkem kui 2000 eurost brutopalka, “ lisas Kadri Seeder.
Palgasurve on suurim Ida-Virumaal ja Valgamaal
Maakondade lõikes on palgasurve suurim Ida-Virumaal ja Valgamaal, kus reaalselt teenitav palk jääb töövõtjate ootustele alla 32% ehk soovitud töötasust jääb puudu rohkem kui 500 eurot.
Madalaim on palgasurve Harjumaal ja Tartumaal, jäädes 23%-le. Järva-, Põlva- ja Raplamaal on palgasurveindeks 25%, Pärnu- ja Lääne-Virumaal 26%, Lääne-, Viljandi- ja Jõgevamaal 27%, Saaremaal 28% ning Võrumaal 29%.
Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viivad kaks korda aastas läbi tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Uuringus osales kokku 9733 inimest üle Eesti.
