Lõppenud aastat kokku võttes ütles politseijuht Elmar Vaher, et koroonaviirus mõjutas peaaegu kõiki politsei tööliine ning pani proovile kõik plaanid, mida kriisiks valmistumiseks on tehtud. Väga suur osa politseile tehtud väljakutsetest olid seotud alkoholitarvitamisega.
Politsei sai eelmisel aastal keskmiselt 400 väljakutset päevas ning kokku oli neid aasta jooksul 146 600. Väljakutsetest pea pooled olid seotud alkoholiga – olgu põhjuseks joobes isik, alkoholi tarvitamine, võimalik joobes juht, vägivald või korrarikkumine.
„Kahjuks näeme, et alkoholist põhjustatud vägivalda, tervisekahju ning surmasid pole Eestis vähemaks jäänud. Väga tihti on selliste väljakutsete või õnnetuste taga alkoholi liigtarvitamine või alkoholism, mida karistuse ega menetlusega ravida ei saa,“ ütles Vaher.
Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimeri sõnul ei ole Eesti täiskasvanud elanike alkoholitarvitamine viimastel aastatel vähenenud. Kahjuks ei ole muutunud ka tarvitamismustrid purju joomise osas – umbes 28 protsenti täiskasvanutest joob ennast purju vähemalt korra kuus, neist omakorda pooled teevad seda vähemalt kord nädalas.
„Tänaste alkoholitarvitajate mõju ulatub ka kaugele tulevikku, kuna see avaldab suurt mõju lastele. Iga neljas teismeline laps kasvab üles perekonnas, kus esineb probleemset alkoholitarvitamist,“ selgitas Veimer ja lisas, et alkoholitarvitamine on tihedalt seotud inimeste vaimse tervise probleemidega ning sekkumistegevustega saab ja peakski alustama juba varajases lapsepõlves. Samuti on tasuta saadaval alkoholi tarvitamise häire ravi ning kasutada saab ka veebipõhist eneseabiprogrammi SELGE, mille kohta leiab infot alkoinfo.ee veebist.
PPA peadirektori sõnul oli mullu kriisi lahendamise aasta, mis tõestas ettevalmistuse tähtsust. „Pole olnud aastat, kus politsei töökorraldus oleks mitmeid kuid järjest kriisijuhtimise režiimis ning meie töö fookus oleks inimeste tervise ja meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse kaitsmine. Kuigi jätkasime ka kõigi tavapäraste tööülesannetega ning turvalisus Eestis jäi objektiivsete näitajate poolest samale tasemele, oli kahtlemata täiesti teistmoodi aasta,“ ütles Vaher.
Raskeid liiklusõnnetusi juhtus Eestis mullu ülemöödunud aastast veidi vähem, kuid hukkus 60 inimest ehk kaheksa võrra rohkem. Politsei avastas 6668 joobes juhti ning 43 000 kiiruseületamist. Sellele lisandus automaatsete seadmetega fikseeritud veidi enam kui 200 000 piirkiiruse ületamist. Kiirus, valesti valitud sõiduvõtted ja joove on üliraskete õnnetuste peamiseks põhjuseks.
Merepäästesündmusi oli tänavu 261 ning neis hukkus viis inimest. Kokku oli merel abivajajaid pooltuhat. Meresündmuste seas on kõige rohkem selliseid juhtumeid, kus abi vajatakse näiteks kütuse lõppemise või tehnilise rikke tõttu, kuid inimeste elu otseselt ohus ei ole. Õnnetuste põhjuseks on aga oma võimete ülehindamine ja mõnikord ka alkohol. Tagajärgede raskuse määrab pahatihti ka see, et ei kasutata päästevesti, vaid loodetakse, et ohu korral on aega see selga panna.
Reisipiirangute tõttu vähenes riigipiirületuste arv neli korda. Aasta jooksul oli kokku 1,6 miljonit riigipiiri ületust ning nende hulka kuuluvad välispiiri ületused ning eriolukorra perioodi ületused sisepiiril. Kuna reisijaid oli vähem, kahanes ka piiril tuvastatud ebaseadusliku rände ning tõkestatud piirületuste arv. Oluliselt rohkem ehk kokku pea poole tuhandel korral tegi politsei aga sihistatud migratsioonikontrolle riigis sees. Selle tulemusel avastati rohkem ebaseadusliku rände juhtumeid riigis sees ning peamiselt olid need seotud siin töötamisega.
Siseminister Alar Laneman märkis, et politsei- ja piirivalveameti töö oli eelmisel aastal suurepärane. „Eriolukorra ajal tegutseti äärmiselt operatiivselt, et lahendada kroonviirusest tingitud olukordi, kuid samas hoiti ka igapäevatööd kõrgel tasemel. Ka vabatahtlikud abipolitseinikud olid tublid ja andsid suure panuse kriisi lahendamisse. Muuhulgas näitas kriis ka selgelt politsei ja piirivalve kriisireservi vajalikkust,“ ütles minister.
Lanemani sõnul on politsei puhul tegemist ühiskonna jaoks ühe olulisima lüliga meie igapäevase turvatunde olemasolus. „Seetõttu on tähtis, et nende inimeste palk, kes tagavad igapäevaselt meie turvatunde, oleks ka nende tööle vääriline,“ tõi minister välja.
