Läänemaa esimesel joogikonkursil osales nii häid tooteid, et paljud neist võiks olla restoranide menüüs, hindas joogikoolitaja ja rahvusvaheline kohtunik Aare Karolin.
Läänemaa joogikonkursi idee sai alguse, kui hakati rääkima Läänemaa toidu aastast ja nädalast. Kuna üle-eestilised koduveinide hindamised on kestnud koos pausidega juba aastakümneid, siis pakkus Karolin välja korraldada jookide, mitte ainult koduveinide konkursi.
“Läänemaa joogikultuuris on olnud läbi aastasadade Rootsi mõjutused, mis olid meeldivalt hästi esindatud ka konkursil,” märkis Karolin. “Oli hea meel, kui esimese joogina saabus alkoholivaba jook. Lisaks käidi ja uuriti, kas ja kuidas lood on, kui palju osalejaid jne. Tundus, et jookidega uputatakse meid nüüd üle, sest kuulduste järgi pidi joogimeistreid arvukalt olema.”
Kokku saabus konkursile 19 jooki kuuelt eri tegijalt. Oli kogenud tegijaid, aga ka neid, kelle jaoks konkursile esitatud jook oli esimeseks katsetuseks. Oli mahla, õlut, mõdu, siidrit ja palju erinevaid koduveine. “Meeldiv oli kogeda, et palju on kasutatud just Läänemaale iseloomulikke tooraineid, näiteks leedrit,” ütles Karolin.
Jooke hinnati 25 punkti skaalas, kus oma punktid said joogi välimus, aroom, maitse, autentsus ja hinne kokku. Mida see kõik tähendab?
Karolin selgitas: “Välimus joogil on meile joogitarbijatele oluline. Kui jook on hägune, kas see on halb? Tegelikult on eri jookide puhul meil eri ootused, milline see jook olla võiks. Kõik joogid ei pea olema kristallselged ja läbipaistvad. Nii mõnigi konkursil osalenud jook sai kommentaariks “oh, milline kauaküpsenud veini värv!”. Samuti oli mõni esitletud jook oma värvilt nagu ööklubide tarbeks valminud – kirgas roosa või helepunane.”
Aroom on Karolini sõnul jookide juures väga oluline. Kui joogis on ootamatud või ebameeldivad lõhnad, siis sellist jooki tarbida ei soovita. Inimesed, kes ei tegele igapäevaselt eri lõhnadega, eristavad u 10 000 aroomi. Asjatundjad veelgi enam.
“Läbi aegade on võimaldanud aroomide eristamine nii loomadel kui ka inimestel eristada söödavat ja mürgist toitu. Tänapäeval võimaldab lõhnade tundmine meil heal ja vähem heal vahet teha,” lausus ta.
“Maitse pidi olema see, mille üle ei vaielda. Ega me ei vaielnudki,” jätkas joogiekspert. “Kui punktid olid jookidele antud, oli lubatud hindajatel joogi sisu üle arutleda. Arutleti, kus ja kuidas mõnd jooki võiks kasutada. Kui mõnes veinis oli äädikane või kummine noot, siis oli küsimuseks, kas ja kui hästi see harmoneerub antud joogiga.”
Karoilin märkis, et mitmed konkursil osalenud joogid olid liiga noored ja lähevad seistes ainult paremaks. “Üks veidi bitterliku noodiga koduvein sai märke, et sobiks kokteiliks. Proovisime järgi ja oh üllatust – sobiski segatuna Cava’ga (Hispaania vahuvein). Aruteludes selgus, et näiteks “vett võiks olla vähem” või „liköör ei pea olema mitte ainult magus, vaid alkoholi peaks olema rohkem“. Ühe joogi puhul tundsid kõik selles kirsi nüanssi, kuid toormena seda polnud märgitud.”
Maitstes jooke tulid välja ka jookide muud omadused. Näiteks nii mõnigi jook oli alguses liiga jahe ja veidi seistes muutus jook oluliselt rohkem nauditavaks. Mõni jook jälle tundus alguses väga lihtne, kuid keskmaitses või järelmaitses juba ahvatlev ja “suur”.
Konkursi tingimustes oli kirjas, et igat jooki peaks olema vähemalt kaks pudelit. Seda selleks, et kui žüriiliikmete hinnangul on esimene pudel veaga, siis avatakse võrdluseks teine pudel. “Nii me tegimegi kahe joogiga,” ütles Karolin. “Ühe joogi puhul neist väljendus see ka veidi paremates hinnetes. Üks jookidest käis meil ka veinibaari laes ära ja seda sõna otseses mõttes. Pudelit avades purskus see lakke. Elu oli sees. Saime koristada.”
Jookide hindamine toimus pimedegustatsioonina. Jooke hindasid kaks sommeljeed: Ülle Valdre ja Maret Sukles. Lisaks daamidele osales žüriis aastakümneid koduveine valmistanud ja neid hinnanud Raivo Sternefeld ning kaks nii rahvusvahelist kui ka kodumaist pikaajalist veinide ja kange alkoholi hindamise kogemust omavat kohtunikku – Arne Pajula ja Aare Karolin.
Karolini hinnangul oli ettevõtmine väga edukas. Enamik jooke olid head või isegi väga head.
“Nii mõnigi neist võiks olla esindatud mõne Läänemaa restorani valikus,” lausus ta.
Kogenud koduveinide hindaja Arne Pajula sõnul võiks kohalikke joogikonkursse veelgi enam korraldada ja need võiksid olla esimeseks sõelaks enne üle-eestilist jookide konkurssi. Ta võrdles Läänemaa joogikonkurssi hiljuti toimunud Hiiumaa koduveinide konkursiga, kus tulemused olid samuti meeldivalt positiivsed.
“Läänemaa joogikonkursi lisaväärtuseks oli ka see, et osalesid alkoholivabad joogid ning meeldiv oli tõdeda, et tehakse vahvaid alkoholivabu, tervislikke ja naturaalseid, tõeliselt häid jooke, mida saavad nautida nii vanad kui ka noored,” lisas Karolin.
Konkursi tulemused kuulutatakse välja alanud Läänemaa toidunädalal.
