Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Läänemaa
  • Krimi ja pääste
  • Eesti
  • Sport
  • Kultuur
  • Majandus
  • Varia
  • Reklaamtekst
  • Välismaa
Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Läänemaa
  • Krimi ja pääste
  • Sport
  • Kultuur
  • Majandus
  • Eesti
  • Varia
  • Tarbija
  • Reklaamtekst
Avaleht Läänemaa

Haapsalu rajab “targa lüüsi”, mis vähendab üleujutusohtu

Läänlane
12/11/2020
A A
0
Jaga FacebookisJaga Twitteris

Haapsalu linnavalitsus on sõlminud projekteerimis- ja ehituslepingu, mille käigus rajatakse Raudteetammi tee ja Õhtu kalda nurgale nn tark lüüs, mis aitab vähendada üleujutusohtu.

Raudteetammi tee alt läbi minev truup varustatakse nutika varja- ning veetasemeanduritega, mis võimaldab kõrge merevee taseme korral välistada merevee sissevoolu linna sademeveesüsteemi. See tagab hoovihmade korral Raudteetammi ja Õhtu kalda vahelisel märgalal piisava puhvri, kuhu üleliigne sademevesi juhtida, teatas Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL).

Madala mereveetaseme korral avaneb lüüs automaatselt võimaldades seeläbi märgalal hoida pidevalt optimaalset veetaset. Projekteerimistööd on lõpusirgel ning ehitustööd plaanitakse lõpetada selle aasta detsembriks. Lisaks on tööde käigus planeeritud puhastada Õhtu kaldal olev kraav kuni uue varjani, et parandada sademevee äravoolu hoovihmade korral.

LOE KA:

Eesti sai juurde 18 üleujutuse riskipiirkonda

Keskkonnaagentuuril valmis satelliitandmetel põhinev üleujutuste kaugseireteenus

Uued lahendused üleujutuste ohjamiseks

Kliimamuutused toovad kaasa äärmuslikke ilmastikunähtusi. Tiheasustusega piirkondades põhjustavad vihmasajud aina sagedamini üleujutusi, mis põhjustavad kanalisatsioonisüsteemide lekkeid. Linnasid ümber ehitada ei saa, seega tuleb vihmavett paremini ohjata ja sademeveesüsteeme optimeerida. Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuhi Pille Aarma sõnul on NOAH projekti eesmärk välja töötada planeerimisvahend, mis aitab asulapiirkondadel üleujutusteks valmistuda, üleujutusi kontrollida ja seeläbi vähendada Läänemere saastekoormust. 

NOAH projekti elluviimisesse panustavad tippspetsialistid Eestist, Soomest, Poolast, Lätist, Rootsist ja Taanist. Projekti pilootaladeks on valitud kokku üheksa linna ja kaasatud on mitmeid vee-ettevõtteid. Projekti tehnilise poole eest vastutavad seitse ülikooli ja teadusasutust. Projekti tulemusi aitavad levitada mitu rahvusvahelist katusorganisatsiooni. 

Eestist osaleb projektis lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile Eesti Vee-ettevõtete Liit, Haapsalu ja Rakvere linn ning AS Rakvere Vesi. Kaaspartnerina osaleb projektis keskkonnaministeerium.  Linnade, omavalitsuste ja vee-ettevõtete kaasamise eesmärgiks on tugevdada maakorralduse ja ruumiplaneerimisega tegelevate asjatundjate suutlikkust avalikus ja erasektoris.

AS Rakvere Vesi on sõlminud lepingu Nordpont OÜ-ga, kelle ülesandeks on projekteerida ja rajada nn „tark“ lüüs Rakvere linna Süstatiigi väljavoolukaevule, mis suubub Soolikaoja kollektorisse. Samuti paigaldatakse Soolikoja kollektori kaevu mõõteseadmed kollektori veetaseme mõõtmiseks ja vastava info edastamiseks lüüsile. Hoovihmade ajal, kui Soolikaoja kollektoris hakkab veetase jõudma kriitilise piirini, saadetakse signaal lüüsile, mis hakkab sulguma ja piirama veevoolu kollektorisse, kogudes vett Süstatiiki. Hoovihma lõppedes ja kollektoris veetaseme alanedes alustab lüüs veetaseme langetamist ka Süstatiigis. Sellise puhverdamisega vähendatakse riski üleujutusteks Rakvere kesklinnas. Ehitustegevus on planeeritud lõpetada detsembris 2020, millele järgnevad häälestustööd.

Projekti tehnilise poole eest vastutav Nils Kändler rõhutas, et samaaegselt arendavad Haapsalu ja Rakvere linnad koos Tallinna Tehnikaülikooliga sademevee lahenduste planeeringukihti, kus linnaruumi sademevee süsteemide digitaalne teisik ühildatakse linna planeerimisprotseduuriga. Kuna kliimamuutust kirjeldavad mudelid näitavad suuremat sademete hulka, mis toob kaasa üleujutused linna piirkonnas, on planeeringukihi abil võimalik seda negatiivset mõju leevendada ja ära hoida. Planeeringukiht võimaldab leida piirkonnad ning näidata need linna kaardil visuaalselt, kus kliimamuutuste tõttu tekib uputus. Samuti saab leida piirkonnad, mille äravool võib põhjustada üleujutusi süsteemi muudes osades. Seega saab linn juba praegu planeeringute menetlemisel kliima riskiga arvestada ja ette kirjutada tehnilised nõuded sademeveesüsteemide arendamiseks selliselt, et uputuse risk tulevikus oleks minimaalne. Planeeringukihi prototüüp valmib 2020. aasta lõpuks.

Tulemus – NOAH planeerimisvahend

Pilootalade modelleerimise ning reo- ja sademeveesüsteemide parandamise tulemusena on NOAH projekti raames kavas koostada planeerimisvahend nimetusega Extreme Weather Layer (EWL, eesti k ’äärmuslike ilmastikuolude kiht’). See on hea abivahend ruumiplaneerimise, ehituse ja torustike haldamisega seotud valdkonna asjatundjatele, mis võiks tulevikus muutuda osaks linnaplaneerimise üldistest protseduuridest. 

Lisaks ruumiplaneerimisele on projekti eesmärk suurendada äravooluvõrkude eest vastutavate vee-ettevõtete suutlikkust. Mitmetes Läänemere piirkonna linnades voolab sademe- ja reovesi ühes süsteemis, mis suurendab üleujutuste korral märkimisväärselt kanalisatsioonisüsteemide lekkeid. NOAH pilootobjektidel kavandatakse ja paigaldatakse äravooluvõrkudele lahendusi, mida ei ole linnapiirkondades seni laialdaselt kasutatud. Näiteks varustatakse olemasolevad süsteemid anduritega, ülevoolupaisudega ja automatiseeritud hüdroloogiajaamadega. Kõik selleks, et jälgida ja optimeerida torustike täituvust. 

NOAH projekti „Läänemere kaitsmine puhastamata reovee ärajuhtimise eest linnapiirkondade üleujutuste ajal“ rahastatakse Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programmist Interreg (2. prioriteet: loodusvarad, eesmärk 2.1: puhas vesi). Projekti eelarve on ~3 milj eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi panus on 2,432,732.45 €. Projekt algas 2019. aasta jaanuaris ja kestab kuni 2021. aasta lõpuni.

NOAH projekti juhib Tallinna Tehnikaülikool ja koostööd Läänemere heaks tehakse erinevates valdkondades ja tasanditel. 

Tagid: Haapsalu linnavalitsusüleujutusoht
JagaSäutsu
Eelmine postitus

TÄNA MAALEHES: Viroloog: ees on raske aeg, aga see ei kesta kaua

Järgmine postitus

374 uuest nakatunust üks on Läänemaalt

Samal teemal

Foto: Pexels.com
Eesti

Eesti sai juurde 18 üleujutuse riskipiirkonda

03/04/2025
Kasari jõgi ja kalamehed. F: Ivar Soopan
Eesti

Keskkonnaagentuuril valmis satelliitandmetel põhinev üleujutuste kaugseireteenus

29/02/2024
Võidutöö. Autorid: Karli Luik, Johan Tali ja Harri Kaplan (molumba).
Läänemaa

Fotod: Selgus Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistluse võitja

16/03/2023
Maa-ameti aerofotol on punase piirjoonega näidatud kogu 7,5 hektari suurune ala. Selle sees on näha suured heledad alad, mis on täitematerjal, mille linn on paljude aastate jooksul sinna vedanud. Piirist väljapool on näha roostik ja Tagalahe veepiir.
Läänemaa

Haapsalu täidab seitse hektarit soist kaldaäärt ja muudab selle üleujutusohtu vähendavaks rohealaks

08/02/2023
Haapsalu linnavalitsuse uus asukoht.
Läänemaa

Haapsalu linnavalitsuse hoone arhitektuurivõistlusele laekus 36 ideekavandit

16/01/2023
Kastani 26 ja 24 kortermajad. F: Google Maps
Teated

Kastani tänava kortermaja juurdepääsutee võib minna avalikku kasutusse, ühistule makstakse ligi 7000 eurot  

24/11/2022
Järgmine postitus

374 uuest nakatunust üks on Läänemaalt

Palun logi sisse , et ühinda aruteluga
Läänlane.ee

Saada artikkel, fotod, vihje, reklaamisoov või niisama hea mõte aadressil ivar@laanlane.ee. Tel 5680 4407.

Reklaambännerite hind kokkuleppel. Bänneri valmistamine tasuta.

OÜ Läänlane
Registrikood 12089011

Kasutustingimused

Rubriigid

juuni 2025
E T K N R L P
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  
« mai    

© 2022 laanlane.ee

Cleantalk Pixel
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Läänemaa
  • Krimi ja pääste
  • Eesti
  • Sport
  • Kultuur
  • Majandus
  • Varia
  • Reklaamtekst
  • Välismaa

© 2022 laanlane.ee