Pärast aasta alguse massilisi petukõnede laineid vähenes teises kvartalis spoofitud ehk võltsitud numbritelt tehtavate petukõnede hulk ligi üheksa korda. Eksperdi hinnangul ei näita see aga pettuste vähenemist, vaid seda, et kurjategijad on liikunud uutesse kanalitesse, kasutades välismaa telefoninumbreid, suhtlusrakendusi ning jätkuvalt ka petusõnumeid.
Elisa blokeeris teise kvartali jooksul 628 456 petukõnekatset, mida on ligi üheksa korda vähem kui esimeses kvartalis, mil peatati enam kui 5,5 miljonit pettusekatset. Samal ajal kasvas aga blokeeritud petusõnumite arv 90 188-ni, mis näitab, et petturid otsivad jätkuvalt uusi viise inimesteni jõudmiseks.
„Petukõnede arvu vähenemine näitab, et operaatorite tehnilised lahendused on spoofitud ehk võltsitud telefoninumbritega tehtavate kõnede vastu olnud tõhusad. See ei tähenda aga, et petturid oleksid kadunud – nad on lihtsalt muutnud oma tegutsemisviisi,“ ütles Elisa infoturbejuht Mai Kraft.
Krafti sõnul näitab klientidelt saadud tagasiside, et üha enam kasutatakse petukõnede tegemiseks välismaa telefoninumbreid, väiksemate operaatorite numbreid ning suhtlusrakendusi nagu WhatsApp ja Telegram, mis jäävad tavapäraste telefonioperaatorite kõnefiltritest välja.
„Petturid otsivad pidevalt uusi kanaleid, kus neid on keerulisem tehniliselt peatada. Kui üks võimalus muutub vähem tõhusaks, liigutakse kiiresti järgmise juurde,“ selgitas Kraft.
Ka petusõnumite statistika näitab, et kampaaniad toimuvad lainetena. Elisa blokeeris teises kvartalis kokku üle 90 000 petusõnumi, suurem osa neist koondus maikuusse, mil registreeriti ligi 64 000 blokeeritud sõnumit. Juunis langes petusõnumite maht taas märgatavalt.
„Selline kõikuv muster on petturitele iseloomulik. Sageli käivitatakse lühikese aja jooksul väga mahukas kampaania ning seejärel vaibub aktiivsus mõneks ajaks, enne kui proovitakse uut skeemi või uut lähenemist,“ ütles Kraft.
Kuigi tehnilised lahendused aitavad suure osa petukõnedest ja -sõnumitest enne kliendini jõudmist peatada, ei ole võimalik kõiki pettusekatseid automaatselt blokeerida.
„Meie eesmärk on aidata inimestel digimaailmas turvaliselt toimetada, kuid ükski tehniline lahendus ei asenda tähelepanelikkust. Kui kõne või sõnum tekitab kahtlust, ei tasu kiirustada ega jagada isiklikke andmeid. Vajadusel tuleks vestlus katkestada ning võtta ise ühendust organisatsiooniga, kelle nimel väidetavalt ühendust võeti,“ ütles Kraft.
