Politseinikud pidasid 17. juunil Jõhvi vallas kinni Poola kodakondsusega 21-aastase mehe, keda kahtlustatakse Ida-Virumaal Sillamäel ja Narvas rahakullerina petuskeemis osalemises. Prokuratuur taotles isiku vahistamist kaheks kuuks, mille kohus rahuldas.
Politseinikud pidasid isiku kinni koos suure hulga sularahaga, mille ta võis kätte saada pettuse ohvriks langenud inimestelt. Kokku oli rahakulleri käes vahistamise hetkel ligi 17 250 eurot. Enamik kelmilt kätte saadud sularaha omanikest on politseile teada, ühe ohvri tuvastamisega tegeletakse, et saaks raha inimestele tagasi anda.
Seni kogutud tõendite põhjal on alust kahtlustada, et mees on ka varasemalt osalenud vähemalt üheksas kelmuse juhtumis, millega on inimestelt välja petetud kokku 36 590 eurot. Koos tabatud sularahaga ulatub mehe tekitatud kahju pea 54 000 euroni.
Politseile teadaolevalt leidis mees rahakulleri tööpakkumise sotsiaalmeediast, kus pakuti kiiret tööotsa ja raha. Mees jõudis tegutseda alates selle aasta aprillist kuni kinnipidamiseni.
Taoline skeem on inimeste kelmustesse värbamisel üsna levinud. Tihti on just noored need, kes otsustavad kelmide käepikenduseks astuda esmapilgul lihtsa rahalise kasusaamise eesmärgil. Politsei tabab pidevalt kullereid, kuid uute kullerite värbamine käib hoogsamalt kui kunagi varem. „Ometi jäetakse arvestamata, et kulleriteks värvatud inimesed on neis kuritegelikes skeemides kõige lihtsamini tabatavad. Varem või hiljem päädib kuritegelik elustiil vahele jäämisega. Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti see nii ongi. Koostöö kurjategijatega on karistatav,“ ütles Ida prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuht Hannes Jalg.
Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Maris Robertsi sõnul töötavad prokuratuur ja uurimisasutused iga päev selle nimel, et kelme tabada ning neid vastutusele võtta. „Praegu levivad kelmused on äärmiselt läbimõeldud ja organiseeritud. Mitmete juhtumite puhul näeme, et kahtlustatavad või süüdistatavad on kuritegelikku ahelasse meelitatud sotsiaalmeedias reklaamitud lihtsa rahateenimise tööpakkumisega. Ka viimase aja kohtuotsused näitavad, et sõltumata inimese rollist kelmuskuriteo puhul, suhtub riik kelmuskuritegudesse ja karistustesse tõsiselt,“ ütles Roberts.
Kui inimene on kelmuse ohvriks langenud, siis tuleb sellest politseile võimalikult kiiresti teada anda. On olnud mitmeid juhtumeid, kus politseinikud on rahakulleri tabanud vahetult ohvri koduuksel ning jõudnud kelmuse toimumise ära hoida. Selle eelduseks on, et kannatanu või tema lähedased annavad politseile juhtunust ja tehingu toimumisest kiiresti teada, et politsei saaks olukorrale operatiivselt reageerida. Samuti tasub kelmusest teavitada viivitamatult ka oma panka, kuna teatud juhtudel on pangal võimalik veel kelmide tehtud tehing tühistada.
Kelmuse ohvriks langemise ennetamiseks pea meeles:
- Mitte mingil juhul ei tohi telefoni teel jagada enda isiklikke ega pangakontoga seotud andmeid. Kindlasti ei tohi kellegi palvel kuhugi sisestada ka enda PIN-koode.
- Kui saad kahtlase kõne võõralt numbrilt, siis katkesta kõne. Kahtluse korral helista vastavale asutusele ise tagasi nende kodulehel oleval numbril, et uurida, kas tegemist on tõelise info või pettusega.
- Politsei ei kaasa inimesi kunagi salajastesse politseioperatsioonidesse ega survesta kedagi oma raha või pangakaarte üle andma. Samuti ei otsi politsei inimestega kontakti läbi Whatsapp’i rakenduse või ei suuna suhtlust sinna.
- Kui kõhkled, alati kontrolli ja helista ametlikult kodulehelt leitud kontakttelefonile. Võta aega ja ära tõtta kohe väidetavalt pangast või muu asutuse nimel helistava inimese „dokumente“ kinnitama.
- Kelmuse ohvriks sattudes on tähtis kiirelt reageerida. Helista panka, palu kõik ülekanded blokeerida ja sulge oma kaardid. Pöördu politseisse.
- Politseid võib teavitada kelmuskahtlusest ka siis, kui kahju ei tekkinud – iga vihje aitab meid viia lähemale kurjategija tabamisele.
