Möödunud aastal langes kelmuste ohvriks 3685 inimest, kellelt peteti välja kokku üle 29 miljoni euro. Enim kelmitati raha välja petukõnede ja investeerimispettustega.
Kui 2024. aastal kaotasid Eesti inimesed petturitele 16 miljonit eurot, siis eelmisel aastal kelmide tekitatud kahju peaaegu kahekordistus. Suurima osa kahjudest moodustasid petukõned, millega kaotati kelmidele ligi 11,5 miljonit eurot. Sellele järgnesid investeerimispettused (6,3 miljonit), ettevõtetele suunatud pettused (2,7 miljonit) ja müügipettused (1,7 miljonit).
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo grupijuhi Jaagup Toompuu sõnul on kahjusumma suure kasvu taga mitu põhjust.
„Esiteks on kelmused nii kasumlik kuriteoliik, et aina rohkem kurjategijad sellega tegelevad ning mõtlevad välja üha keerulisemaid skeeme. Teiseks ei tehta petukõnesid enam ainult vene keeles, vaid kõnekeskustesse on värvatud eesti keelt kõnelevaid inimesi, et sihtida kogu riigi elanikkonda. Lisaks mõjutavad kogukahju kasvu ka väga suurte kahjudega üksikjuhtumid, kus kelmusega on pihta saanud ettevõtted,“ selgitab Toompuu.
Jätkuvalt on kõigist kelmuseliikidest kõige suurema kahjuga petukõned. „Vaatamata sellele, et väga suur osa inimestest on teadlikud levivatest kelmustest ja skeemidest, langevad tuhanded inimesed ohvriks. Skeemid on veenvad ja mitmetasandilised, eesmärgiga inimest uskuma panna ja segadusse ajada. Kelmide kasutatavad legendid muutuvad ajas väga kiiresti vastavalt päevakajalistele teemadele,“ ütleb Toompuu.
Esimeses kõnes esineb kelm tavaliselt kindla asutuse või ettevõtte töötajana ning palub inimesel end Smart ID või Mobiil-ID kaudu tuvastada. Pärast esmase kontakti loomist helistatakse kannatanule panga või politsei nimelt, kus teavitatakse teda kontol toimuvatest kahtlastest tehingutest, mille peatamiseks on vaja kiiresti tegutseda. Sageli väidetakse, et käimas on salajane politseioperatsioon, millest ei tohi kellelegi rääkida ning peab oma raha või pangakaardi turvakaalutlustel hoiule andma.
Toompuu rõhutab, et politsei ei kaasa inimesi kunagi sellisel moel politseioperatsioonidesse ega survesta inimesi oma raha või pangakaarte kellelegi üle andma. „Kui telefonikõnes väidetakse, et sinu raha on ohus ning sind kiirustatakse tagant, siis on tegemist pettusega. Katkesta kõne, võta hingetõmbepaus ning helista ise tagasi vastava asutuse ametlikul numbril, et infot kontrollida. Mitte mingil juhul ei tohi kellegi palvel kuhugi oma PIN-koode sisestada,“ ütleb ta.
Petukõnede kõrval on endiselt suureks probleemiks ka investeerimiskelmused. „Kelmid reklaamivad investeerimise ja kauplemise platvorme, kus lubatakse kiiresti suurt kasumit. Paljudel juhtudel lähenevad kelmid kannatanutele suhtluskeskkondades, et luua usaldus ning alles seejärel viiakse jutt investeerimisele. Reaalsuses on tegu libaplatvormidega, kust pole võimalik teenitud raha välja võtta ning kannatanutelt hakatakse nõudma hoopis täiendavaid sissemakseid,“ selgitab Toompuu.
„Kelmused on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse osa, millega võitlevad kõik riigid üle maailma. Kelmuste organiseerijad asuvad peamiselt välismaal ning teeme tihedat rahvusvahelist koostööd, et neid grupeeringuid tabada. Lisaks töötame iga päev selle nimel, et Eestis tegutsevaid rahamuulasid tuvastada ja kinni pidada,“ ütleb Toompuu.
Toompuu sõnul ei võta mõne kõnekeskuse sulgemine paraku ära täit ohtu ega peata kelme, kuna ühe sulgemise järel tekib selle asemele kiiresti uus. „Probleemi lahendamiseks ei piisa üksnes petturite kinnipidamisest, vaid inimesed peavad ise olema ettevaatlikud ning teadlikud petturite tegutsemisviisidest, et mitte nende lõksu langeda. Väga oluline on rääkida võimalikest petuskeemidest ka oma lähedastega ja hoiatada neid võimalike ohtude eest,“ lisab ta.
