Kolmapäeval, 10. detsembril testib päästeamet koos partneritega ohuteavituse terviksüsteemi ehk EE-ALARMi toimimist.
Vahemikus 15.00-15.10 käivitatakse sireenivõrgustik reaalse ohuheliga, edastatakse info Eesti äpi ja „Ole valmis!“ mobiilirakenduse kaudu ning ERR-i kanalites.
SMS-i kasutatakse seekordsel testil ainult eelteavitusena. Juba ennelõunal hakatakse saatma kõikidele Eestis asuvatele mobiiltelefonidele lühisõnumite kaudu infot pärastlõunase testi ning eriti sireenide käivitamise kohta.
10. detsembri testimise peamine eesmärk on hinnata sireenivõrgustiku toimimist. Testimise alaeesmärk on leida arendusvajadusi äppide juures ning analüüsida päriselulise käivitumisega seotud protsesse. Test toimub koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT), Naiskodukaitse ja Häirekeskusega.
Päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremetsa sõnul on seekordse testi oluline eesmärk testida sireenivõrgustikus tehtud arendusi ning analüüsida võrgustiku tihedust. „Kevadise testi järel selgus, et sireenivõrgustiku juhtelektroonika vajas ulatuslikku välja vahetamist, mis toimus tootjaettevõtte kulul. Lisaks on päästeamet koostöös SMITiga valinud kevadise testi järel polügoonitestidel välja ohuteavituse optimaalse helifaili, mida 10. detsembril analüüsitakse päriselulises keskkonnas. Nüüd on meil vaja selgust, kas praegune võrgustik vajab tihendamist või ümberkorraldamist,“ märkis Saaremets.
SMITi baasteenuste valdkonnajuhi Mait Vaiksaare sõnul viiakse testi ajal neljas linnas eri asukohtades läbi helirõhu mõõtmised, mis kevadel tehniliste probleemide tõttu ei andnud piisavalt sisendit sireenide toimimise hindamiseks. „Suvel ja sügisel on SMIT koostöös Päästeametiga viinud läbi kaks tehnilist testi, millest mõlemad õnnestusid. Regulaarsete testide läbiviimine on vajalik, et hoida süsteemid töökorras ja kitsaskohtade ilmnemisel nendega esimesel võimalusel tegeleda.“
Vaiksaare sõnul valmis sireenivõrgustiku esimene etapp tänavu aprillis, veidi enne 14. mail toimunud testi. Praegu on Eestis 121 sireeniposti enam kui 22 asulas ja linnas.
Samuti on testi fookuses Eesti äpi ja “Ole valmis!” mobiilirakenduste kaudu edastatavate teavituste ning rakenduste töökindluse kontrollimine. 28. oktoobri ja 4. detsembri tehnilised testid näitasid, et potentsiaalse kriisi ajal võib koormus äpile olla tavapärasest ootamatult suurem.
Äpid käivitatakse kasutajate mobiiltelefonides ilma helita ning hinnatakse taustal liidestuste töökindlust ning äppide toimimist ajal, kui paljud inimesed neid samaaegselt kasutama hakkavad. Selleks, et ohuteavitust mobiilirakenduse kaudu saada, peavad Eesti äpp ja “Ole valmis!” mobiilirakendused olema alla laaditud ja teavitused lubatud.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektori asetäitja Taavi Ploompuu sõnul on ohuteavituse süsteemi töökindluse tagamiseks oluline teste regulaarselt läbi viia. “Oleme viimastel kuudel testinud Eesti äpi ohuteavituse funktsiooni tehnilist toimivust, et tuvastada võimalikud kitsaskohad. Üleriigiline terviksüsteemi testimine annab meile võimaluse hinnata, kuidas kõik ohuteavituse süsteemi komponendid tervikuna toimivad. Viimase tehnilise testimise käigus jõudis ohuteavitus ligikaudu 150 000 Eesti äpi kasutajani. Selleks, et teavitused ka edaspidi alati kohale jõuaksid, soovitame Eesti äppi regulaarselt uuendada ja veenduda, et teavitused on seadmes lubatud,” rääkis Ploompuu.
Üleriigilise testi teavitus edastatakse ka ERR-i kanalitesse ning ribateksti saab näha ETV, ETV+ telekanalitelt ERR.ee veebilehel ning ERRi uudisteäpis
Erinevalt kevadisest testist kasutatakse SMSi, et tagada võimalikult suure osa inimeste eelteavitus ohuteavituse testist ja eriti sireenide käivitamisest. SMSi saadetakse Eestis olevatele ning siia saabuvatele inimestele kuni ohuteavituse testi lõpuni. Testimise ajal uut SMS-i välja enam ei saadeta.
Tagasisidet saab anda testipäeval kriis.ee leheküljel avalikustatud küsitluses.
Soovitused üleriigilise ohuteavituse testi ja sireenide käivitumise puhuks:
- Jätka oma tavapärast elu.
- Räägi eelnevalt oma lähedastega, eriti laste ja vanavanematega, et tegelikku ohtu pole ja tegemist on testimisega.
- Vaata käitumisjuhiseid veebilehelt www.olevalmis.ee. Seal on võimalus ka kuulata, missugust heli sireenid päriselt ohuolukorras teevad.
Viivitamatu ohuteavituse süsteemi testimine
Ohuteavituse süsteemi ehk EE-ALARMi testimine on vajalik selleks, et hinnata tehtud arendusi päriselus, leida kitsaskohti ning arendusvajadusi EE-ALARMi praegu toimivad kanalid on sireenivõrgustik, äpiteavitused Eesti äpis ja „Ole valmis!“ mobiilirakenduses, ohualapõhine SMS ning ERRi kanalid.
Päästeamet testib ohuteavitusüsteemi erinevaid kanaleid nii eraldiseisvalt kui ka tervikuna. Suuremaid üleriigilisi teste, mille raames käivitatakse ka ohuheliga sireenid, on plaanis korraldada maksimaalselt korra kvartalis ning nendest annab riik alati varakult teada. Järgmise, 2026. aasta testide kohta antakse info alati vähemalt kuu aega enne testi.
Viivitamatu ohuteavituse süsteemi kaudu edastatakse teavitusi koos käitumisjuhistega, kui ohus on paljude inimeste elud. Nii äpiteavituse kui ka SMSi saatjaks on alati EE-ALARM. Lisainfot testimise kohta saab olevalmis.ee või riiginfotelefonilt 1247.
Cell Broadcast ehk mobiilsidevõrgu välkteavitus
Kevadise ohuteavituse testi tulemusena hindas riik, et SMSi kõrvale on vaja ka viivitamatu ohuteavituse tehnoloogiat, mis viib inimeste nutitelefonidesse ohuteavitused väga kiiresti ka siis, kui äppi pole alla laaditud. Augustis otsustas valitsus eraldada 3,67 miljonit eurot, et arendada aastaks 2027 välja Cell Broadcast ehk mobiilsidevõrgu välkteavituse tehnoloogia, mis erinevalt SMSist võimaldab mobiilside operaatorite võrkudest edastada eluohtlikke sündmusi puudutavaid teateid inimeste nutitelefonidesse loetud sekunditega.
Samuti võimaldab välkteavitus eristada ohuteateid vastavalt nende tõsidusele. Väga suure ohu puhul saab edastada infot ka nii, et ka hääletuks pandud mobiiltelefonid annavad märku heli, vibratsiooni ja valgusega. Taolisi ohuteavitusi on kavas saata üksnes juhtudel, kui inimeste elu on ohus – näiteks loodusõnnetuste või sõjalise rünnaku puhul.
Cell Broadcast ehk mobiilsidevõrgu välkteavituse arendust juhib Päästeamet koostöös Riigiside Sihtasutusega (RIKS).
