MTÜ Vana Haapsalu Selts uuris Haapsalu linnapea kandidaatidelt, mida tuleks vanalinnas teha, et rahul oleksid nii elanikud kui ka turistid.
Läänlane avaldab seltsi küsimused ja allpool kandidaadi vastused. Selles artiklis vastab valimisliidu Terve Haapsalu linnapeakandidaat Andres Õige. (Küsimused saadeti kõigile kandidaatidele. Vastamata jätsid Urmas Sukles, Janek Mäggi ja Martin Judanov.)
Vana Haapsalu Seltsi küsimused:
1) Milline on linnapeakandidaatide nägemus Haapsalu üld- ja detailplaneeringutest – kes ja kuidas hakkavad neid jälgima? Kas on plaanis võtta tööle peaarhitekt? Millist arhitektuuri soosida (värvilahendused, ehitusmaterjalid jne)? Kuidas garanteeritakse, et teave vanalinnas ehitamisele ja renoveerimisele kehtestatud nõuetest jõuaks asjaomaste isikuteni – omanike, arendajate, elanikeni?
2) Meie arvates on olnud Haapsalu vanalinna miljööväärtuslikul ja muinsuskaitsealal ehitustegevuse planeerimine miljööväärtusi mittearvestav. Kuidas teie kavatsete tagada miljööväärtusi kaitsvate seadusandlikest aktidest kinnipidamise?
3) Kas vanalinn on rohkem elanikele või külalistele? Puudu on elementaarne taristu, et vanalinn oleks elanikele hea elukeskkond: pakiautomaat, pangaautomaat, taarapunkt, avalikud tualetid. Viimane tualett koristati ära seoses turismiinfopunkti müükipanekuga, tagajärjeks on kõrvalkinnistute hoovide reostamine. Elanike sooviks on, et rohkem igapäevatoimetusi saaks vanalinnas aetud. Mis selles suunas ette võetakse?
4) Paljuski vanalinna puudutav, aga tegelikult kogu linna teema – Haapsalu ühingute ja ringide tegevuskohad. Noortekeskus vanalinnas on ilmselgelt väike ja kitsas, kultuurikeskuses on muud üritused, sinna ei mahu kuigi palju harrastajaid. Kas Kuuse tänava koolimaja remont ja kasutuselevõtt aitaks seda kitsaskohta lahendada?
5) MTÜ Vana Haapsalu Seltsi eestvedamisel ja kulul paigaldati 13 aastat tagasi Haapsalu vana tuletõrjetorni tippu veebikaamera. Linn on seni katnud ära sidekulud. Pareguseks on see süsteem amortiseerunud ja Haapsalust ei jõua enam maailma kvaliteetset esinduspilti. Kas linn võiks paigaldada uue kaamerasüsteemi?
Vastab ANDRES ÕIGE / Valimisliit Terve Haapsalu
Enamiku teie poolt viidatud küsimuste/probleemi tõstatuste puhul joonistub välja muster.
1. Linnavalitsus ei arvesta töid, teenuseid või tegemisi planeerides eri huvigruppidega. Lisaks ei ole linnavalitsus enese jaoks läbi mõtestanud oma tegevuse või tegemata jätmise mõju linnakodanikele.
2. Linnavalitsuse tegevusi ei planeerita, need n-ö lihtsalt juhtuvad.
3. Puuduvad koostöised formaadid linnakodanike, ettevõtjate ja linnavalitsuse vahel, mis võimaldaksid jooksvat informatsiooni vahendada/vahetada ning rääkida läbi pikemaajalised plaanid.
Nimetatud mustrite muutmiseks pole vaja aga palju teha. Piisab üksnes tahtest ja soovist midagi muuta ja teha teisiti. Konkreetse sammuna tuleb olemasolevad protsessid kaardistada ja teha vajalikud muudatused olukorra parandamiseks.
Kuna linnaeelarve seis on nõrk, tuleb muudatuste tegemiseks hakata tegevusi prioritiseerima. See eeldab nii visioonide kui ka tegevus-/töökavade loomist, mis sisaldavad ühe eelarveaasta jooksul elluviidavaid tegevusi.
Läbipaistvuse, informeerituse, aga ka avaliku järelevalve võimaldamiseks on oluline kõik need plaanid avalikustada, näiteks linna kodulehel.
Alljärgnevalt Terve Haapsalu vastused seltsi esitatud küsimustele.
Vaata küsimust:
• Milline on linnapeakandidaatide nägemus Haapsalu üld- ja detailplaneeringutest – kes ja kuidas hakkavad neid jälgima? Kas on plaanis võtta tööle peaarhitekt? Millist arhitektuuri soosida (värvilahendused, ehitusmaterjalid jne)? Kuidas garanteeritakse, et teave vanalinnas ehitamisele ja renoveerimisele kehtestatud nõuetest jõuaks asjaomaste isikuteni – omanike, arendajate, elanikeni?
• Meie arvates on olnud Haapsalu vanalinna miljööväärtuslikul ja muinsuskaitsealal ehitustegevuse planeerimine miljööväärtusi mittearvestav. Kuidas teie kavatsete tagada miljööväärtusi kaitsvate seadusandlikest aktidest kinnipidamise?
VASTUS: Linnavalitsuses on formaalselt tööl linnaarhitekt, kuid linna poolt sõnastatud ootused linnaarhitektile on sedavõrd lihtsustatud ja taandatud tehnilistele ülesannetele (näiteks projekteerimistingimuste sõnastamine jmt), et linnaarhitekti poolt loodav lisandväärtus on marginaalne ega ühti linnakodanike ootustega ega ka tegeliku vajadusega.
Terve Haapsalu meeskond leiab, et nii see jätkuda ei tohi ning linnaarhitekt peab olema üks võtmeisikuid ja juhtfiguure linna toimimises ja linnaruumi arengus. Selleks, et suurendada linnaarhitekti rolli ja pädevust ning pakkuda sellele vastavaid ülesandeid, tuleb luua eraldiseisev töökoht ametnikule, kes tegeleks erinevate tehniliste ülesannetega, sealhulgas projekteerimistingimuste koostamisega. Seda enam, et enim projekteerimistingimusi küsitakse just maapiirkondadesse, kus puudub tihedale linnakeskkonnale omane tundlikkus ja detailitäpsuse vajadus.
Linnaarhitektil peaks projekteerimistingimuste andmisel ja detailplaneeringute koostamisel olema vaid nõustav ja otsustav roll (kui on tegemist olulise projekti või ajaloolise piirkonnaga). Selliselt saaks linnaarhitekt päriselt tegeleda sisuliste küsimustega, suurprojektide, arengukavadega ja nõustada elanikke ja arendajaid, kes ehitavad miljöö- ja muinsuskaitsealal. Lisaks oleks linnaarhitektil võimalik parandada kommunikatsiooni ajaomaste inimestega.
Muinsuskaitseamet lähtub oma töös rahvusvahelisest kokkuleppest – Veneetsia hartast, mille kokkuvõtlikuks sisuks on see, et ehitatav maja peab olema iseloomulik ajastule, millal ta on ehitatud. Leiame, et ka linnavalitsus peaks selliselt suhtuma miljööaladesse ehk olemasolevat ja väärtuslikku tuleb hoida ja kaitsta, kuid uute hoonete või laienduste ehitamisel võiks käsitlus olla kaasaegne, arvestades Haapsalu linnale omast linnakeskkonda.
Kuid ka kaasaegse käsitluse puhul tuleb uus ehitis olemasolevasse keskkonda sobitada mahu ja kõrguse poolest. See on tundlik töö, mis nõuab hoolikat lähenemist nii hoone projekteerija kui ka linnavalitsuse poolt. Keerulisemaks teeb olukorra ka see, kui varasemalt on lubatud ehitada hooneid, mis üldpilti ei sobitu.
Kodanikule ei tohi jääda muljet, et teda koheldakse rangemalt kui naabrit. Seega peab linnaarhitekt oskama olla diplomaatiline, nõustav ja toetav, aga järjekindel, samuti peaks ta olema sõltumatu valitsuse või volinike arvamusest ja lähtuma eelkõige oma erialasest pädevusest.
Üldplaneeringuga on seatud miljööväärtuslikud alad, millele on kirjeldatud hulk tingimusi, mis aitavad suunata piirkonna visuaalset kuvandit. Tingimused ei ole alati konkreetsed ja omavalitsusele on jäetud üsna suur otsustusõigus, seega on linnaarhitektil siin väga suur vastutus.
Linnaarhitekt saab tutvustada Haapsalu vanalinna ja miljööala tähtsust ja panna majaomanikud uhkust tundma oma omandi ainulaadsuses. See on järjepidev töö mis kannab kindlasti vilja. Mida targemad ja teadlikumad on kodanikud, seda paremaid otsuseid nad teevad.
Enamasti tuleb selliste projektide puhul anda ehitustingimused nn rätsepatööna, samal ajal jälgides, et piirangud oleksid mõistlikud ja proportsionaalsed. Lisaks on võimalik läbi viia avaliku huvi välja selgitamise protsesse, kus arvestatakse ka naabruskonna arvamusega. Tähtsamate hoonete planeerimise juures on ka arhitektuurikonkursi nõue, mis on parim praktika sobivaima lahenduse leidmiseks.
Õigusaktides toodust kinnipidamine algab inimestest, mitte sunnist. Seega esmajärjekorras tuleb inimesi koolitada ja neile tuleb selgitada miljööväärtusi kaitsvate õigusaktide eesmärke nendest kinnipidamise olulist ja võimalikke tagajärgi.
Selleks, et kontrollida õigusaktides sätestatust kinnipidamist tuleb linnajuhtidel olla nõudlik ametnike töö suhtes, suurendada tuleb ehitusjärelevalve spetsialisti pädevust, õigusi ja iseseisvust ning koostööd erinevate huvigruppide vahel. Samuti tuleb kehtestatud nõudeid kohaldada kõikidele isikutele ühetaoliselt.
Vaata küsimusi:
• Kas vanalinn on rohkem elanikele või külalistele? Puudu on elementaarne taristu, et vanalinn oleks elanikele hea elukeskkond: pakiautomaat, pangaautomaat, taarapunkt, avalikud tualetid. Viimane tualett koristati ära seoses turismiinfopunkti müükipanekuga, tagajärjeks on kõrvalkinnistute hoovide reostamine. Elanike sooviks on, et rohkem igapäevatoimetusi saaks vanalinnas aetud. Mis selles suunas ette võetakse?
• MTÜ Vana Haapsalu Seltsi eestvedamisel ja kulul paigaldati 13 aastat tagasi Haapsalu vana tuletõrjetorni tippu veebikaamera. Linn on seni katnud ära sidekulud. Pareguseks on see süsteem amortiseerunud ja Haapsalust ei jõua enam maailma kvaliteetset esinduspilti. Kas linn võiks paigaldada uue kaamerasüsteemi?
VASTUS: Oleme teiega nõus, et Haapsalu peaks olema elamise, mitte olemise linn, ja seega tuleb linnajuhtidel pöörata enam tähelepanu Haapsalu elanike heaolule. Usume, et tõstes elanike heaolu linnaruumiga ja rakendades kasutajakeskseid lahendusi linnaruumis, kasvab eelduslikult ka linna külastavate inimeste heaolu.
Me ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et Haapsalu on turismilinn ja kohalikud ettevõtted sõltuvad turismist väga suurel määral ning ilma väliskülalisteta kaotaksime linnana palju. See muidugi ei tähenda, et peaks ainult turiste eelistama. Linn ainult turistidele pole enam elav linn.
Haapsalu vanalinna teeb väärtuslikuks just kohalik elanik, mistõttu peab vanalinn toimima igapäevase elukeskkonnana. Seega on linna kohustatud looma juurde täiendavaid teenuseid ja olemasolevate kvaliteeti parandama.
Avalikud tualetid, ligipääsetavus, linnamööbel, joogikohad, mänguväljakud, taarapunktid, puhkekohad, lokaalid, veebikaamerad jne on teemad, mis eeldavad terviklikku kasutajakeskset vaadet, aga ka aktiivset kaasamist. Kasutajakesksuse eelduseks on dialoog kasutajatega ehk elanikega ja seda me linnajuhtimisse lubame ka tuua. Kujundame visiooni koostöös vanalinna elanikega, mitte kabineti vaikuses.
Kuna mitmed teie poolt nimetatud probleemid on lahendatavad koostöös erasektoriga, tuleb linnavalitsusel seda partnerlust initsieerida ja juhtida. Näiteks pakiautomaadi paigaldamiseks tuleks kindlaks määrata selleks sobiv ala ja alustada läbirääkimisi ettevõtjatega sobiliku lahenduse leidmiseks.
Avalike tualettruumide lahendamiseks tuleks koostöös kohalike elanikega leida parimad kohad ning leida lahendused tualettruumide loomiseks. Analoogseid lahendusi saaks kasutada ka teiste teie poolt nimetatud teenuste osas.
Mis puudutab aga vana tuletõrjetorni tipus oleva kaamera vahetust, tuleb linnavalitusel leida rahalised vahendid uue kaamera ostmiseks ja paigaldamiseks. Antud kaamera aitab vanalinnas tagada nii turvalisust kui ka võimaldab Haapsalu turundamiseks edastada kaamerapilti linnas toimuva osas.
Vaata küsimust:
• Paljuski vanalinna puudutav, aga tegelikult kogu linna teema – Haapsalu ühingute ja ringide tegevuskohad. Noortekeskus vanalinnas on ilmselgelt väike ja kitsas, kultuurikeskuses on muud üritused, sinna ei mahu kuigi palju harrastajaid. Kas Kuuse tänava koolimaja remont ja kasutuselevõtt aitaks seda kitsaskohta lahendada?
VASTUS: Oleme teadlikud, et Haapsalus on puudu sobivatest ruumidest, sh saalidest, kus trenne ja huviringe läbi viia. Sellele murele on keeruline kiiret ja kõigile sobivat lahendust leida. Selleks, et leida konkreetne lahendus, tuleks esimese sammuna analüüsida olemasoleva hoonefondi, siinhulgas koolihoonete, noortekeskuse hoonete, aga miks mitte ka linnavalitsuse saali kasutamise võimalusi. Ehk teisisõnu linnavalitsus peab looma avalike ruumide ruumiprogrammi.
Arvestades Kuuse tänava koolimaja tehnilist seisukorda, siis kõnealuse hoone remontimist peame majanduslikus mõttes ebamõistlikuks, kuna see on samaväärne kulu uue hoone ehitamisega. Uue hoone ehitamisega tekib linnal võimalus mõtestada ümber kogu Kuuse tänava koolimaja ümbrus, lisaks oleks võimalik leida optimaalne ruumide lahendus.
Selleks, et leida parim lahendus Kuuse tänava koolimaja alale, tuleks viia läbi mõttetalgud, kuhu kaasatakse nii linnakodanikke kui ka erasektor. Tegemist on alaga, millel on väga suur potentsiaal. Loomelinnak, hariduslinnak, ala kasutamine elamuarenduseks või avalike teenuste osutamiseks – kõik variandid tuleks hoolikalt läbi mõelda.
Seejärel on võimalik koostada projektid ning alustada rahastuse otsimisega, misjärel saab alustada ehitustega.
Kultuurikeskuse rolli kogukonna ühendajana on avanud Lääne Elu artiklis meie kandidaat Marika Aedviir.
* Vastuste koostamisel osalesid ka Maarja Palmik ja Peep Aedviir.
