Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Läänemaa
  • Krimi ja pääste
  • Eesti
  • Sport
  • Kultuur
  • Majandus
  • Varia
  • Reklaamtekst
  • Välismaa
Läänlane
Tulemusi ei leitud
Vaata kõiki tulemusi
  • Läänemaa
  • Krimi ja pääste
  • Sport
  • Kultuur
  • Majandus
  • Eesti
  • Varia
  • Tarbija
  • Reklaamtekst
Avaleht Reklaamtekst
SISUTURUNDUS

5 asja, mida peaks teadma laimamise kohta

Läänlane
15/01/2025
A A
0
Foto: Pexels.com

Foto: Pexels.com

Jaga FacebookisJaga Twitteris

Laimamine on teema, mis võib puudutada meid kõikki, nii era- kui ka avaliku elu tegelasi. Kuigi internet ja sotsiaalmeedia on suurendanud suhtlusvõimalusi, on need toonud kaasa ka suurema riski sattuda laimamise ohvriks või ise esimesi emotsioone väljaelades teiste kohta eklikult valeinfot jagada. Siin on viis olulist asja, mida peaks laimamise kohta teadma, et mõista oma õigusi, vastutust ning vältida tekkida võivaid probleeme.

Mis on laimamine ja kuidas seda ära tunda?

Laimamine tähendab valeväidete ja ebakohaste väärtushinnangute esitamist, mille eesmärk on mh kahjustada kellegi mainet. Õiguslikult jaguneb laimamine kaheks:

Ebaõigete faktiväidete avaldamine

LOE KA:

Kuidas leida tasakaalu digimaailma ja päriselu vahel?

Millised Eesti filmid avavad kõige paremini meie elu?

    Ebaõiged faktiväited on kontrollitav ja nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad. 

    Näiteks, kui keegi väidab avalikult, et keegi on varastanud või tegelenud pettustega, kuid selle kohta puuduvad tõendid, võib tegemist olla laimamisega.

    Lisaks võib õigusvastane olla ka niisuguste ebaõigete andmete avaldamine, mis ei ole teise isiku au teotavad.

    Ebakohased väärtushinnangud

      Ebakohased väärtushinnangud on subjektiivsed arvamused inimese või tema käitumise kohta, mis võivad olla alusetult solvavad. Õigusvastane on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine.

      Eestis reguleerivad laimuga seotud küsimusi peamiselt võlaõigusseaduse paragrahvid 1046 ja 1047. Seaduse kohaselt võidakse isiku au teotada tema kohta ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise kaudu. 

      Siinjuures on oluline mõista, et iga ebameeldiv hinnang ei ole automaatselt laim. Väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada. Väärtushinnangut saab üksnes põhjendada. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist. Üldiselt loetakse ebakohaseks roppused ja põhjendamatult labased ja vulgaarsed väljendused.

      Laimamise tagajärjed

      Laimamine võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi nii ohvrile kui ka laimajale ja tekitada mitmel moel kahju.

      Laimamise mõju ohvrile:

      • Mainekahju: laimamine võib kahjustada isiku reputatsiooni isiklikus ja professionaalses elus
      • Emotsionaalne stress: laimamise ohvrid tunnevad sageli ärevust, viha või häbi, neil on unehäired ja stress
      • Rahaline kahju: kui laimamine mõjutab ohvri tööhõivet või tema ettevõtte usaldusväärsust, võib see kaasa tuua rahalisi kaotusi

      Laimamise mõju laimajale:

      • Hüvitisnõue: viimasel ajal on erinevates laimukaasustes mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõistetud keskmiselt 300–600 eurot, aga on ka nelja- ja viiekohalisi numbreid
      • Õigusabikulud: lisaks kahjuhüvitisele peab laimaja katma üldiselt ka ohvri õigusabikulud
      • Mainekahju: laimamise tõendamine kohtus võib laimajale endale tuua avalikku häbi

      Et vältida laimamisega seotud tagajärgi, on oluline olla ettevaatlik ning järgida, mida ja kuidas avalikult jagatakse, olgu see suusõnaline väide, sotsiaalmeedia postitus või ametlik kiri.

      Kuidas vältida laimamisega seotud probleeme?

      Laimamise vältimiseks on soovituslik jälgida järgmisi nõuandeid:

      Faktide kontrollimine enne avaldamist

      Kui avaldate informatsiooni, mis puudutab teist inimest või ettevõtet, veenduge selle tõepärasuses. Kontrollimata väidete jagamine, isegi kui need tunduvad usutavad, võib viia tõsiste tagajärgedeni.

      Täpne sõnakasutus

      Vältige absoluutselt sõnastatud süüdistusi, eelistage hinnangute andmisel ettevaatlikku tooni ning vältige mitmeti mõistetavaid väljaütlemisi. Vältige labaste, vulgaarsete ja solvavate väljendite kasutamist.

      Avaldamise vajaduse hindamine

      Küsige endalt: kas minu kommentaaril on avalik huvi? Kui tegemist on lihtsalt ilma põhjuseta kellegi maine kahjustamisega, siis ärge avaldage seda.

      Olge sotsiaalmeedias teadlik

      Sotsiaalmeedia on sagedane laimamise platvorm. Kommentaaride, postituste ja jagamiste eest vastutab igaüks ise, isegi kui algallikas oli keegi teine. Jagades valeväiteid või solvavaid kommentaare, vastutate samamoodi, nagu algne avaldaja.

      Mida teha, kui saate laimamise eest nõudekirja?

      Laimamise eest nõudekirja saamine võib tekitada palju stressi. Allpool on on mõned nõuanded, mida teha, kui teieni jõuab nõudekiri.

      Nõude analüüsimine

      Võtke hetk, et mõista, mida teilt täpselt nõutakse – kas nõue põhineb ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisel? Kontrollige, kas esitatud väide vastab tõele.

      Võtke ühendust juristiga

      Kui nõue tundub tõsine, konsulteerige advokaadiga. Hea jurist aitab hinnata, kas nõudel on alust ja nõustada edasistes sammudes.

      Kaaluge vabandamist ja kompromissi

      Kui olete avaldanud midagi eksitavat, võib vabandamine ja kahju hüvitamise pakkumine aidata kohtuvaidlust vältida. Kohtueelne kokkulepe säästab nii aega, raha kui stressi.

      Ärge ignoreerige nõudekirja

      Kui tegemist on tõese nõudekirjaga, võib sellele vastamata jätmine viia kohtumenetluseni. Kui te ei nõustu nõudega, selgitage seda ametlikult ja esitage oma seisukoht. Vajadusel kasutage juriidilist abi.

      Laimamise ja väljendusvabaduse tasakaal

      Laimamisega seotud juhtumid puudutavad sageli väljendusvabaduse piire. Eesti põhiseadus kaitseb väljendusvabadust, kuid see ei tähenda, et kõik väited on lubatud.

      Avaliku elu tegelased, näiteks poliitikud ja meedia huviorbiidis olevad inimesed peavad taluma rohkem kriitikat kui nö tavalised inimesed. Siiski ei tohi kriitika olla põhjendamatult solvav ega tugineda valeväidetele. Kohtud hindavad alati, kas laimu avaldamine ületas lubatud piire, võttes arvesse järgmist:

      1. Avalikkuse huvi: kas avaldatud informatsioon oli oluline laiemale avalikkusele?
      2. Faktiväide vs väärtushinnang: kas avaldus põhines tõendataval faktil või oli see hinnanguline arvamus?
      3. Rikkumise raskus: kui tõsiselt kahjustas avaldus kannatanu mainet?

      Õiglane tasakaal sõnavabaduse ja isikliku au kaitse vahel on oluline, et tagada demokraatlikus ühiskonnas nii vaba diskussioon kui ka üksikisiku õiguste kaitse.

      Kokkuvõte

      Laimamise teema on keeruline ja sageli seotud delikaatsete olukordadega. Selleks, et kaitsta enda ja teiste õigusi, on oluline mõista laimamise olemust ning vältida eksimusi, millega võivad kaasneda tõsised tagajärjed.

      Viis peamist punkti, mida sellega seoses meelde jätta:

      1. Oma sõnade eest tuleb vastutada
      2. Laimamise tagajärjed võivad olla tõsised nii ohvrile kui ka laimajale
      3. Olge ettevaatlik, mida ja kuidas avalikult jagate
      4. Nõudekirja saamisel analüüsige olukorda ja vajadusel otsige professionaalset abi
      5. Austage väljendusvabaduse ja teiste isikute au kaitse vahelist tasakaalu

      Ennetus ja teadlikkus on parimad viisid laimamise vältimiseks. Kui kahtlustate, et teie õigusi on rikutud või seisate silmitsi alusetute nõuetega, aitab rahulik ja kaalutletud tegutsemine olukorda kõige paremini lahendada. Toimige alati vastutustundlikult ja austavalt, kaitstes oma õigusi ning austades teiste omi – nii loome tasakaalustatud ja õiglasema ühiskonna.

      Tagid: Reklaamtekstsisuturundus
      JagaSäutsu
      Eelmine postitus

      Elektriautode ostutoetus laieneb kasutatud sõidukitele

      Järgmine postitus

      Egert Trave võitis Tallinnas GP-turniiri

      Samal teemal

      Foto: Unsplash.com
      Reklaamtekst

      Kuidas leida tasakaalu digimaailma ja päriselu vahel?

      16/06/2025
      Foto: Unsplash.com
      Reklaamtekst

      Millised Eesti filmid avavad kõige paremini meie elu?

      12/06/2025
      Foto: Canva.com
      Reklaamtekst

      Kuidas kiirlaenu ennetähtaegselt tagastada ja kas see tasub ära?

      11/06/2025
      Foto: Lex Photography / Pexels.com
      Reklaamtekst

      Ehitusprojekti roll ehitusprotsessis

      04/06/2025
      Väetiseterad. Foto: Pixabay.com
      Reklaamtekst

      Millised väetised on parimad kasvuhoones kasvatatavatele taimedele?

      23/05/2025
      Foto: Designed by Freepik
      Reklaamtekst

      Mida tasub teada enne väikelaenu või kiirlaenu taotlemist?

      19/05/2025
      Järgmine postitus
      Egert Trave. Foto: Vello Kuhi

      Egert Trave võitis Tallinnas GP-turniiri

      Palun logi sisse , et ühinda aruteluga
      Läänlane.ee

      Saada artikkel, fotod, vihje, reklaamisoov või niisama hea mõte aadressil ivar@laanlane.ee. Tel 5680 4407.

      Reklaambännerite hind kokkuleppel. Bänneri valmistamine tasuta.

      OÜ Läänlane
      Registrikood 12089011

      Kasutustingimused

      Rubriigid

      juuni 2025
      E T K N R L P
       1
      2345678
      9101112131415
      16171819202122
      23242526272829
      30  
      « mai    

      © 2022 laanlane.ee

      Cleantalk Pixel
      Tulemusi ei leitud
      Vaata kõiki tulemusi
      • Läänemaa
      • Krimi ja pääste
      • Eesti
      • Sport
      • Kultuur
      • Majandus
      • Varia
      • Reklaamtekst
      • Välismaa

      © 2022 laanlane.ee