2025. aasta kinnitas veelgi, et küberohud ei ole enam juhuslikud või episoodilised, vaid püsiv ja kasvav osa digitaalsest igapäevaelust. Elisa Netivalvuri statistika näitab, et kui varasematel aastatel suurenes eeskätt rünnakute koguarv, siis nüüd on hüppeliselt suurenenud ka rünnakute intensiivsus ühe kasutaja kohta.
Kui 2022. aastal tuli Netivalvuril üht klienti ohtude eest kaitsta keskmiselt 19 korral kuus ja 2023. aastal ligi 99 ohu eest, siis 2024. aastal kasvas see näitaja juba keskmiselt 177 ründeni kuus. 2025. aastal tõusis rünnakute arv aga kliendi kohta uuele tasemele – aasta igakuine keskmine oli üle 331 intsidenti ühe inimese kohta.
“Elame maailmas, kus küberohud ei ole enam erandid, vaid alaline taust. Kurjategijad kolistavad pidevalt ukselinke – automaatselt, iga kell ja korduvalt,” ütles Elisa digiturvalisuse teenustejuht Ivar Tennokese. “Enam ei saa rääkida neist, kes rünnaku ohvriks võivad langeda, ja neist, kes mitte. Täna on ohvriks see, kes kätte saadakse.”
Rünnakute kasv on hüppeline
2025. aastal osutus kõige ohtlikumaks kuuks detsember, mil Netivalvur pidi reageerima enam kui 20 miljonile ohule. Võrreldes eelnenud aasta rekordkuuga tähistab see ligi kolmekordset tõusu. Detsembri kõrval esines mullu kõige rohkem ohte oktoobris, novembris, aprillis ja septembris. Kõige rahulikum kuu oli veebruar.
“Enamasti tõuseb ohutase aasta teises pooles ja langeb taas aasta alguses. Eelmiste aastate põhjal on enamasti vähem ohte tuvastatud suvekuudel – üheltpoolt ollakse siis mõnevõrra vähem arvutis-telefonis, ent ka kurjategijate tähelepanu mõnevõrra hajub,” märkis Tennokese. “Siiski ei saa rääkida sellest, et ohutase kaoks, sest tuvastatud ohtude hulk on ka vaiksematel kuudel miljonites.”
Automatiseeritud rünnakud on saanud normiks
Valdav osa tuvastatud ja blokeeritud rünnetest on automatiseeritud. Need on pidevad katsed suunata inimesi pahatahtlikele veebilehtedele, nakatada seadmeid või koguda andmeid edasiseks pettuseks.
Näiteks on jätkuvalt levinud kullerpettused, kus inimene saab SMSi väidetava paki kohta, millele järgneb link võltsitud veebilehele. Sellised lehed matkivad tuntud kullerfirmade visuaale ning küsivad tasu või andmete “kinnitamiseks” kaarditeavet. Pühadeperioodil ja suuremate kampaaniate ajal kasvab nende rünnete hulk hüppeliselt.
Samuti toovad andmed esile massilise hulga võltsitud e-poode ja kampaaniaid, mis ilmuvad lühiajaliselt ning kaovad sama kiiresti. Need lubavad erakordselt soodsaid hindu tuntud brändidele, kuid tegelik eesmärk on makseandmete kogumine. Sageli jõuavad kasutajad sellistele lehtedele just sotsiaalmeedia või otsingutulemuste kaudu.
Lisaks tuvastatakse pidevalt ka seadmeid ründavat pahavara, mis püüab ära kasutada aegunud tarkvara või turvaauke kodustes ruuterites ja nutiseadmetes. Enamasti ei ole need rünnakud suunatud konkreetsele inimesele, vaid toimuvad laiapõhjaliselt ja katkematult.
Elisa Netivalvur on võrgutasandil töötav turvateenus, mis tuvastab ja blokeerib pahatahtlikud veebilehed, pettused ja pahavara juba enne, kui kasutaja nendega kokku puutub. See tähendab, et oht katkestatakse võrgus – enne, kui see jõuab seadmesse, brauserisse või rakenduseni.
