1. juulil tähistatakse rahvusvahelist navigatsioonimärgistuse päeva, millega seoses avatakse külastajatele sel päeval kümne tuletorni uksed tasuta.
Eelmisel aastal külastas tuletorne pea 100 000 huvilist. “Hea meel on tõdeda, et tuletornid pakuvad jätkuvalt Eesti inimestele suurt huvi,” märkis Transpordiameti navigatsioonimärgistuse osakonna juhataja Andry Rütkinen.
Transpordiameti halduses on 1. mai 2023 seisuga 55 on tuletorni ja 145 tulepaaki, neist külastajatele on suveperioodil avatud 10 tuletorni – Sõrve, Kõpu, Vormsi (Saxby), Tahkuna, Pakri, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare, Naissaare ja Vilsandi tuletornid. Ristna tuletorn on hetkel remondis ja sinna ei pääse, suve teises pooles loodetakse torni uksed taas avada.
Käesoleval aastal on Transpordiameti üks prioriteete Suurupi sihi alumise tuletorni restaureerimine. Tegu on vanima töötava puittuletorniga Läänemere rannikul. “Transpordiameti soov on Suurupi tuletornid tulevikus taas avada, täna kahjuks ei ole veel täpne ajaaken teada, millal see saaks toimuma,” ütles Rütkinen. “Jätkub ka Keri tuletorni renoveerimine.”
Rahvusvahelist navigatsioonimärgistuse päeva tähistatakse IALA (Rahvusvaheline Tuletorniadministratsioonide Liidu) eestvedamisel. 1. juuli 2022 seisuga on Eestis kokku 1597 navigatsioonimärki. Meie veeteedel on üle 1274 ujuvmärgi, millest transpordiameti hoolduses 1124 ujuvmärki, neist 509 on sisevetel ja 615 merealadel.
Kas teadsid, et:
Eesti vanim on Kõpu tuletorn, mis sai praegusel kujul valmis aastal 1531
Kõige kõrgem tuletorn on Sõrve (53 meetrit)
Merepinnast kõige kõrgemal asuv tuletorn on Kõpu (103,6 meetrit)
Kõige rohkem trepiastmeid on Pakri tuletornis (272) ja teisel kohal on Sõrve 248 trepiastmega
Vaata avatud tuletornide kaarti SIIT
Eesti vetes oleva navigatsioonimärgistuse ajakohaste andmetega saab tutvuda SIIN
