Töötute arv Eestis kahaneb

Töötute arv Eestis kahaneb

Statistikaameti andmetel oli tööjõus osalemise määr 2019. aasta I kvartalis 70,8%, tööhõive määr 67,5% ja töötuse määr 4,7%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, on püsinud tööjõus osalemise ja tööhõive määr sarnasel tasemel. Töötuse määr on aga langenud 2,1 protsendipunkti võrra. Hõivatute arv oli 2019. aasta I kvartalis 661 800. Ootuspäraselt oli tööhõive määr kõrgeim Põhja-Eestis […]

Kõigist asustatud eluruumidest 66 protsendil on olemas kraanivesi, vesiklosett, vann või dušš ning keskküte

Kõigist asustatud eluruumidest 66 protsendil on olemas kraanivesi, vesiklosett, vann või dušš ning keskküte

Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 718 600 eluruumi, millest olid asustatud peaaegu 76% ehk kokku 542 500. Neist 99,1% on tavaeluruumid ja muud elamuüksused ning 0.9% ühiseluruumid. Täpsemalt on edasi vaadatud neid asustatud eluruume, mis ei ole ühiseluruumid. Pooled nendest on väiksemad kui 60m2, neljandik eluruume on pindalaga 60-80m2 ning ülejäänud […]

Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu kasvas aastaga 6,8%

Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu kasvas aastaga 6,8%

Statistikaameti andmetel oli palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 2018. aastal 1234 eurot, mis on 79 eurot rohkem kui 2017. aastal. Brutotulu on kasvanud alates 2011. aastast. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli kõige kõrgem Harju maakonnas (1375 eurot) ja kõige madalam Ida-Viru maakonnas (996 eurot). Ida-Viru maakond oli ainus maakond, kus tulu suurus jäi alla 1000 euro. […]

Rohkem sünde ja väiksem väljaränne kasvatasid rahvaarvu

Rohkem sünde ja väiksem väljaränne kasvatasid rahvaarvu

Täpsustatud andmetel elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivsest rändesaldost tulenevalt 7071 inimese võrra. Möödunud aastal sündis 14 367 last, mida on ligi 600 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide […]

Statistikablogi selgitab, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes

Statistikablogi selgitab, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes

Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nii külasid, kus elasid ainult naised kui ka külasid, kus elasid ainult mehed. 1. jaanuar 2018 aasta seisuga elas Eestis 698 049 naist, moodustades 53% Eesti elanikkonnast. Naiste ja meeste osatähtsus oli enam-vähem võrdne 80% Eesti […]

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal 1310 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal 1310 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis. Kui 2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv 6,5%, siis 2018. aastal kasv kiirenes, olles samal tasemel 2016. aasta kasvuga. 2018. aastal oli […]

Jõulude ajal on sünnipäev 9600 eestimaalasel

Jõulude ajal on sünnipäev 9600 eestimaalasel

Statistikaameti andmetel on jõululaupäeval sünnipäev enam kui 3300 Eesti elanikul, jõulu esimesel pühal 3200 ja jõulu teisel pühal ligi 3100. Rahvasõna ütleb „Jõululaps, õnnelaps“. Nimelt pidavat jõuluõhtul sündinud tooma õnne nii vanematele kui ka nende enda elutee olevat õnnerohke. Jõuluaeg on eriline aeg ning enamikule inimestele on ka nende sünnipäev eriline päev. Jõululaste sünd on […]

Suhtelises vaesuses elas mullu 295 000 Eesti elanikku

Suhtelises vaesuses elas mullu 295 000 Eesti elanikku

Suhtelises vaesuses elas 2017. aastal 22,6% Eesti elanikkonnast, teatas Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes 1,6 protsendipunkti. Suhtelise vaesuse näitaja tõus tuleneb asjaolust, et varem suhtelise vaesuse piirist veidi kõrgemal olnud elanikkonnarühma sissetulekud tõusid aeglasemas tempos kui suhtelise vaesuse piir ning nii jäid nad 2017. aastal suhtelise vaesuse piirist allapoole. Suhtelises […]

Maakondade majanduspanus elaniku kohta ühtlustub, Läänemaa on kõrgel kohal

Maakondade majanduspanus elaniku kohta ühtlustub, Läänemaa on kõrgel kohal

Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kogulisandväärtusest 64% loodi 2017. aastal Harjumaal, teatas Statistikaamet. Maakondlikud erinevused SKP-s elaniku kohta on aga vähenemas. 2017. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 24 miljardit eurot. Harjumaa panus sellesse oli 15 miljardit eurot, millest omakorda 13 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s olid vastavalt 11% […]

1291 EUROT: Kolmandas kvartalis keskmise palga kasv kiirenes

1291 EUROT: Kolmandas kvartalis keskmise palga kasv kiirenes

Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,5%, teatas Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis. Keskmine brutokuupalk oli juulis 1296 eurot, augustis 1286 eurot ja septembris 1292 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes III kvartalis brutokuupalk 2,3%. Ebaregulaarseid preemiaid […]

Eesti ei ole abielulahutuste osas enam Euroopa meister

Eesti ei ole abielulahutuste osas enam Euroopa meister

Kui veel kakskümmend aastat tagasi oli Eesti lahutuste arvu poolest Euroopas esikohal, siis praeguseks oleme taandunud keskmike sekka. Samal ajal on aga vähenenud ka abielude arv, kirjutab Statistikablogi. Statistikaameti andmetel sõlmiti Eestis 2017. aastal 6447 ja lahutati 3323 abielu. See teeb umbes ühe lahutuse kahe registreeritud abielu kohta. Kui lahutuste arv pole viimase kümnendi jooksul […]

Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga pikeneb

Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga pikeneb

Meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat, teatab Statistikaamet. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe. Taasiseseisvusaja kõige madalamal tasemel oli oodatav eluiga 1990ndate alguses, kui 1994. aastal oli meeste oodatav eluiga […]

Eesti külanimed pakuvad suvepuhkuseks tegevust

Eesti külanimed pakuvad suvepuhkuseks tegevust

Eesti 4700 külast ligi 90 kannab käskivas kõneviisis nime. Puhkust planeerides saab neist põneva matkaraja kokku panna. Eesti igasse maakonda jätkub külasid, mille nime häälduspikkust veidi moonutades saab võimalike tegevuste pingerea. Ülekaalukalt on kõige rohkem käskivas kõneviisi külanimesid Lääne-Viru maakonnas (14): Katku, Kurna, Küti, Loksu, Loobu, Määri, Piilu, Piira, Sae, Suigu, Tapa (loodetavasti ei tõlgenda […]

Esimene laps sünnib perre üha hiljem

Esimene laps sünnib perre üha hiljem

Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane, kirjutab Statistikablogis statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski. Eestis […]

Statistikablogi: Kas abiellumiseks peaks ootama maagilist kuupäeva?

Statistikablogi: Kas abiellumiseks peaks ootama maagilist kuupäeva?

Eestis on suvi pulmapidude kõige populaarsem aeg, sageli soovitakse abielu registreerida ka mõnel numbriliselt maagilisel kuupäeval, sest usutakse, et see tagab hea abieluõnne. Statistikaameti analüüsist aga selgub, et numbrimaagiat ei tasu üle tähtsustada. Pulmade planeerimisega kaasneb palju olulisi otsuseid. Üks esimesi on sündmuse aeg. Mõni paar valib lihtsalt enda jaoks sobivana tunduva aja või seostatakse […]

Kinokülastajate arv püstitas rekordi

Kinokülastajate arv püstitas rekordi

Eesti kinokülastuste arv püstitas 2017. aastal rekordi ning esimest korda ületati 3,5 miljoni piir, teatas statistikaamet. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on kinokülastuste arv kahekordistunud. Kinode populaarsusele avaldavad mõju nii kinovõrgustiku laienemine ja suurenenud filmivalik kui ka üleüldine elatustaseme tõus. Möödunud aastal oli Eesti kinolevis kokku 355 filmi, millest 28 olid toodetud Eestis. Teist aastat […]

Esimeses kvartalis oli keskmine palk 1242 eurot

Esimeses kvartalis oli keskmine palk 1242 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta I kvartalis 1242 eurot, tõustes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 7,7%, teatas statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,2 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis. Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1220 eurot, veebruaris 1213 eurot ja märtsis 1295 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes I kvartalis brutokuupalk 2,2%, peamiselt ebaregulaarsete lisatasude vähenemise tõttu. Ebaregulaarseid […]

Lapsevanemaks olemine mõjutab rohkem naiste tööhõivet

Lapsevanemaks olemine mõjutab rohkem naiste tööhõivet

Statistikaameti andmetel on lasteta meeste ja naiste tööhõive määr Eestis samaväärne. Lapsevanemaks olemine aga vähendab naiste tööhõivet ja suurendab meeste oma. Enim mõjutab naiste tööhõivet lapse vanus: väikeste lastega naiste tööhõive määr on madalam. Meeste tööhõivet laste vanus oluliselt ei mõjuta, kirjutab Statistikaameti peaanalüütik Kadri Raid Statistikablogis. Töö- ja pereelu ühitamisega puudub kokku suurem osa inimestest. […]

Unustatud nakkushaigused: Mida põdesid inimesed Eesti Vabariigi algusaastatel ja mida põetakse nüüd?

Unustatud nakkushaigused: Mida põdesid inimesed Eesti Vabariigi algusaastatel ja mida põetakse nüüd?

Kui võrrelda Eesti Vabariigi algusaastatel levinud nakkushaiguseid praegustega, siis on pilt täiesti erinev. Düsenteeria, tüüfuse, sarlakite, leetrite, difteeria, rõugete ja teiste tollaste nakkushaiguste asemel registreeritakse praegu eelkõige ülemiste hingamisteede ägedaid nakkuseid, kirjutab Statistikaameti peaanalüütik Eve Telpt Statistikablogis.  Statistikaameti eelkäija, Riigi Statistika Keskbüroo 1930. aasta väljaandes „Rahvastik ja tervishoid Eestis“ seisab: „Mitmesuguste haiguste hulgas, missugused inimesi tabavad, […]

Eesti rahvaarv suurenes aastaga

Eesti rahvaarv suurenes aastaga

Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatas Statistikaamet. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1960 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 5030 võrra. Kokku kasvas […]