Enam kui pooled Eestisse jõudnud mänguasjad on Hiina päritolu

Enam kui pooled Eestisse jõudnud mänguasjad on Hiina päritolu

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2016. aastal 30,5 miljoni euro eest mänguasju, millest üle 60% oli Hiina päritolu. Mänguasjade sissevedu kasvas varasema aastaga võrreldes ligi 12%. 2016. aastal toodi mänguasjadest enim sisse mängukonstruktoreid ja kokkupandavaid mänguasju (sh legod), järgnesid muud mänguasjakomplektid ja videomängukonsoolid. Aastas imporditakse ühe 0–18-aastase kohta Eestisse 118 euro eest mänguasju, summa on aasta-aastalt […]

Lembitu Twerdjanski: Viimse võitluse maale…

Lembitu Twerdjanski: Viimse võitluse maale…

Riigikogu võttis vastu alkoholi- ja reklaamiseadust muutva seaduse, kus karmistatakse müüjatele kehtestatud nõuet tuvastada alkohoolsete jookide ostja vanus. Seadusemuudatusega lubatakse kontrollostud nii alaealistele alkoholimüügi keelu täitmise kontrollimiseks kui ka salaalkoholi müügi tuvastamiseks. Läänlasele saatis kirja Lembitu Twerdjanski, kes ei pea sellist alaealiste ärakasutamist õigeks. Lembitu Twerdjanski: Üleeile võttis Riigikogu vastu seadusetäienduse, mis lubab alaealisi kasutada „tankistidena“ […]

Arendavate mänguasjade valimine lastele

Arendavate mänguasjade valimine lastele

REKLAAMTEKST: Mäng on rohkemat, kui lihtsalt ajaveetmine ning lõbustus. Öeldakse, et mäng on lapse töö ning mitmed teadusuuringud on välja toonud selle, kuivõrd oluline on mäng lapse arengu jaoks. See tähendab, et õigesti valitud mänguasjad toetavad lapse arengut. Kuigi erinevad lärmakad ja vilkuvad plastlelud on poodides müügihittideks, siis tegelikult ei pruugi mänguasjad, mis „mängivad ise“, […]

Noored eelistavad õppida tehnika, tootmise või ehituse valdkonna erialadel

Noored eelistavad õppida tehnika, tootmise või ehituse valdkonna erialadel

Laste ja noorte kultuuriaasta puhul uuris Statistikaamet, missugustel erialadel noored tänapäeva Eestis õppida eelistavad ja kuidas nende valikud vanemate õppurite omadest erinevad. 2016/2017. õppeaastal oli Eestis 46 379 üliõpilast, kellest kuni 26-aastaseid oli 29 100 (63%). Kutseharidust omandas samal õppeaastal 25 025 õpilast, kelle hulgas kuni 26-aastaseid oli 17 487 (70%). Noorte ehk kuni 26-aastaste osatähtsus õppijate koguhulgas on kümne […]

Helen Nelis-Naukase vastulause: Vehklemisliit on oma hinnangutes ja ka karistuses käitunud pädevuse piire ületavalt

Helen Nelis-Naukase vastulause: Vehklemisliit on oma hinnangutes ja ka karistuses käitunud pädevuse piire ületavalt

Eesti Vehklemisliidult karistada saanud Haapsalu epeevehklemise treener Helen Nelis-Naukas selgitab asjaolusid. Helen Nelis-Naukase vastulause: Artiklitest selgub, et tunnustatud vehklemistreenerina solvasin ja ründasin noorsportlast. Artiklites tuuakse välja, et Eesti vehklemisliidu arvates käitusin ebapedagoogiliselt ja treenerile mittesobivalt. Eksisin muuhulgas treenerite eetikakoodeksi, lastekaitseseaduse ja õpetajate eetikakoodeksi sätete suhtes. Sellega seoses tekkis mul küsimus, et milliste määruste või sätetega on […]

Mihkel Nestor: Töökäte puudus muudab ettevõtja leidlikumaks

Mihkel Nestor: Töökäte puudus muudab ettevõtja leidlikumaks

Mihkel Nestor SEB majandusanalüütik Vabade ametikohtade arv on kerkinud kõrgeimale tasemele alates 2008. aastast, mis väljendab tõsist töökäte puudust ettevõtlussektoris. Lahendus tööjõukriisi ületamiseks on töötajate värbamine välisriikidest, kuid loodetavasti aitab kiire palgakasv välja mõelda ka äriplaane, mille puhul tööjõu arvust ja hinnast on olulisem selle kvaliteet. Tööjõupuudus on aastate kõrgeim Juba eelmisel aastal selget kasvutrendi […]

URMAS SUKLES: Haapsalu turust realistlikult

URMAS SUKLES: Haapsalu turust realistlikult

Huvitav on lugeda ahastusest nõretavaid lugusid Haapsalu turu teemal ja kuulata volikogus opositsioonipoliitikutelt, kui rumal on linnavalitsus ja millise ilusa nõukogude arhitektuuri pärandi ta on ära hävitanud. Lauri Luik ja Urmas Koppe annavad isegi linnavalitsusele loa mõelda ja seda suurelt, et Haapsalu turust teha turumaailma pärl. Tants Haapsalu turu ümber tuletab mulle meelda Ostap Benderi […]

MIHKEL NESTOR: Kiire majanduskasv, kuid mille arvelt?

MIHKEL NESTOR: Kiire majanduskasv, kuid mille arvelt?

Mihkel Nestor SEB majandusanalüütik Eesti majanduskasv püsis kolmandas kvartalis endiselt kiire, ulatudes aastases võrdluses 4,2 protsendini. Kahjuks põhineb kiire kasv sisenõudlusel, mida omakorda veab riigi aktiivne ehitustegevus. Majanduskasvu veab ehitus Neljapäeval avaldatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang püsihindades mõõdetuna tänavu kolmandas kvartalis 4,2%, mis on aasta esimese poole kasvutempost mõnevõrra aeglasem, kuid sellele vaatamata suurepärane […]

Lugeja küsib: kas tööandja hoiatust saab vaidlustada?

Lugeja küsib: kas tööandja hoiatust saab vaidlustada?

Lugeja küsib: Olen ettevõttes töötanud kolm aastat. Siiamaani on töösuhe sujunud probleemideta. Paar kuud tagasi palusin tööandjal oma palka tõsta. Tööandja keeldus ning meil tekkis väike sõnavahetus. Peale läbirääkimiste luhtumist sain tööandjalt kirjaliku hoiatuse, et ma ei ole töökohustusi täitnud piisavalt hoolsalt. Suuliselt anti mulle teada, et minu töösuhet soovitakse üles öelda. Ma leian, et […]

ARUTELU: Kes vastutab sõidukijuhtide tervisliku seisundi eest?

ARUTELU: Kes vastutab sõidukijuhtide tervisliku seisundi eest?

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) poolt korraldatud esinduslikul ümarlaual arutati olukordade üle, mil mootorsõiduki juhtimine on tervislikel põhjustel keelatud või küsitav. ITK töötervishoiuarsti dr Karin Sarapuu sõnul on sõiduki juhtimisel olulised inimese kolme funktsiooni korralik toimimine. “Nägemisfunktsioon, motoorne funktsioon ja kognitiivne funktsioon on kõik sõidukijuhtimiseks olulised ning need funktsioonid inimese vananedes paratamatult nõrgenevad. Nägemise puhul ei ole […]

Eesti Pank: Maksumuudatused kätkevad riski, et riigieelarves on muutustega kaasnevad tulud ülehinnatud

Eesti Pank: Maksumuudatused kätkevad riski, et riigieelarves on muutustega kaasnevad tulud ülehinnatud

Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Majanduselu käib tsükliliselt. Halbadele aastatele järgnevad vähe paremad aastad ja headele aastatele kipuvad järgnema taas kehvemad. See, kui palju on järjest häid või halbu aastaid ning kui suured on erinevused aastate vahel, oleneb väga paljudest asjaoludest. Eesti väike ja avatud majandus sõltub eelkõige väliskeskkonnast, kuid üksjagu ka sellest, kuidas suudame […]

RITA HELISMA: Kas teadsid, et Ühiskaardiga saab Go Busiga sõites pileti 5% soodsamalt?

RITA HELISMA: Kas teadsid, et Ühiskaardiga saab Go Busiga sõites pileti 5% soodsamalt?

Ühistranspordi teemat saab pidada minu lemmikteemaks. Mõtlesin, et jagan mõtteid ja kogemusi, miks on läänemaalasele/hiidlasele/eestimaalasele Ühiskaarti kasulik omada. Reisimuljed ei pea sugugi tulema kaugetest maadest ja võõrast keskkonnast, vahel võib pajatada huvitavaid seiku ka lähedalt. Järgnevad mõtted on suunatud üle terve Eestimaa bussiga reisivatele inimestele. Tahan rääkida, miks on kasulik omada Ühiskaarti. Ühiskaardini, mida rahva […]

Mihkel Nestor: Töökäte nappus pärsib majanduskasvu

Mihkel Nestor: Töökäte nappus pärsib majanduskasvu

Mihkel Nestor SEB majandusanalüütik Eesti tööhõive ületas kolmandas kvartalis 68%, mis on rekordiliselt kõrge tase ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes. Et edasine hõive kasv saab olla äärmiselt napp, hakkab majanduskasvu aina enam pidurdama vaba tööjõu puudus. Üks vähestest võimalustest tööhõive edasiseks kasvuks on töötajate mobiilsuse suurendamine. Tööhõive ajalooliselt kõrge Teisipäeval avaldas Statistikaamet värsked tööjõu-uuringu […]

Sissetulek hakkab mõjutama maksuvaba tulu suurust

Sissetulek hakkab mõjutama maksuvaba tulu suurust

Kristiina Ase Maksu- ja tolliamet teenindusosakonna Haapsalu büroojuht 2018. aastal muutuvad oluliselt maksuvaba tulu arvestamise põhimõtted. Seni kehtib kõigile füüsilistele isikutele aastas üks kindel maksuvaba tulu määr (2017.a on see 2160 eurot, ehk 180 eurot kuus), lisaks täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele. 2018. aastast hakkab üldine maksuvaba tulu määr olema 6000 eurot aastas ehk […]

Lugeja küsib: Kuidas hoida silmi arvutiga töötamisel?

Lugeja küsib: Kuidas hoida silmi arvutiga töötamisel?

Lugeja küsib: Mind määrati meie ettevõtte töökeskkonnaspetsialistiks. Muuhulgas on mu ülesanne võtta tarvitusele abinõud vähendamaks töökeskkonna ohutegurite mõju. Tervisekontrollil on mitmel töötajal tuvastatud nägemise halvenemine ning oleme hankinud töötajatele kuvariga tööks ettenähtud prillid. See on aga tegelemine tagajärgedega. Mida tuleks teha, et ennetada silmanägemise halvenemist? Vastab Indrek Avi, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Silmi mõjutavad negatiivselt mitmed […]

Kas järgmise aasta kevadest ei tohi perearstid oma patsientidega enam meili ega telefoni teel infot vahetada?

Kas järgmise aasta kevadest ei tohi perearstid oma patsientidega enam meili ega telefoni teel infot vahetada?

Lugeja küsib: Kas vastab tõele, et järgmise aasta kevadest ei tohi perearstid oma patsientidega enam meili ega telefoni teel infot vahetada? Vastab Andmekaitse Inspektsiooni õigusdirektor Raavo Palu: “Ei vasta. See on üks müütidest, mis on tekkinud seoses 2018. aasta 25. maist kehtima hakkava isikuandmete kaitse üldmäärusega. Tegelikult on tervishoiuteenuse osutajatel ka praegu kohustus patsientide andmeid […]

HEINO TAMM: Kas teerullipoliitika või äärmine küündimatus?

HEINO TAMM: Kas teerullipoliitika või äärmine küündimatus?

Arvan, et vähemalt esimesel korral, kui uus Haapsalu linnavolikogu kokku tuli, oli kõigil meeleolu hea, meenutades mingil määral justkui esimest koolipäevagi. Küllap oli kõigi 25 rahvaasemiku üllatus suur, kui laudade taha istudes selgus, et puudu on kõige tähtsam uue ühendomavalitsuse juhtimise õiguslik alusdokument – Haapsalu linna põhimäärus. Mäletan eelmise, 2016. aasta lõppu, kui 27. detsembril […]

MERLE MÄESALU: Haapsalu põhimääruse kiireks vastuvõtmiseks puudub otsene vajadus

MERLE MÄESALU: Haapsalu põhimääruse kiireks vastuvõtmiseks puudub otsene vajadus

Haapsalu linnavolikogu esimees on volinikele teinud ettepaneku, kuidas formaal-juriidiliselt üle saada olukorrast, kus volikogu ei saa tegutseda – muuta tagantjärele ühinemislepingut. Kuna keegi kas teadlikult või lohakusest ei valmistanud Haapsalu ja Ridala volikogudele õigel ajal ette uut põhimäärust, siis on volikogu töövõimetu. Kes vastutab tekkinud olukorra eest, on eraldi küsimus. Siiski ei näe ma vajadust kiirustades […]

Triin Toomesaar: Kiusamist saab ja tuleb ennetada

Triin Toomesaar: Kiusamist saab ja tuleb ennetada

Triin Toomesaar SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht 17. oktoobril avaldas Läänlase portaal Eleri Pilliroo artikli, milles ta kirjeldab oma kokkupuudet küberkiusamisega ning seda, kui kurnavalt ja pikalt see kesta sai, kuni lahenduseni jõuti. Kiusamine on tõsine ja Eestis ka sage probleem, mis nutiseadmete ja arvukate suhtluskeskkondade aina argisemaks muutumisega veelgi mitmetahulisemaks arenenud. Kiusamise eest ei suuda […]

KOOLIKIUSAMISE OHVER: Millest algab suurim julgus?

KOOLIKIUSAMISE OHVER: Millest algab suurim julgus?

Septembris alanud uue kooliaastaga on taas päevakorda kerkinud ka haridussüsteemi tumedam pool ehk koolikiusamine. Tänapäeval ei lõpe koolikiusamine paljude noorte jaoks enam isegi mitte koolipäevaga, vaid jätkub küberruumis sageli ka pärast seda. Eleri Pilliroog on isiklikult küberkiusamisega kokku puutunud ja soovib, et tema läbielatust saaksid abi ka need, kes selle kõigega praegu või tulevikus silmitsi peavad […]