Kui veel kakskümmend aastat tagasi oli Eesti lahutuste arvu poolest Euroopas esikohal, siis praeguseks oleme taandunud keskmike sekka. Samal ajal on aga vähenenud ka abielude arv, kirjutab Statistikablogi. Statistikaameti andmetel sõlmiti Eestis 2017. aastal 6447 ja lahutati 3323 abielu. See teeb umbes ühe lahutuse kahe registreeritud abielu kohta. Kui lahutuste arv pole viimase kümnendi jooksul […]
Noorte roll tuleviku tähenduses on oluline, sest mööda ei saa faktist, et tänased noored on juba aastal 2035 Eestis võtmetähtsusega kohtades – ettevõtte juhid, ametnikud, ministrid, spetsialistid, õppejõud. Täna omandavad nad haridust, teevad oma esimesed sammud tööturul, homme aga kujundavad meie Eestit. Riigikantselei on alustanud protsessi, et luua Eesti 2035 strateegia. Selle algatamine on avalöök […]
Lugeja küsib: Tööandja andis meile just teada, et ta alustab ettevõtte likvideerimisega. Meie töötasu pole saanud. Mis saab siis, kui tööandja kuulutab hoopis pankroti välja, aga meie sellest teada ei saa? Vastab Elnara Nadžafova, Tööinspektsiooni nõustamisjurist: Kui osaühing likvideeritakse, lõpetavad likvideerijad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Kui likvideeritava osaühingu […]
Lugeja küsib: UV-kiirgus ohustab füüsikalise ohutegurina peamiselt väljas töötajaid. Kas on aga ka muid töid, mille puhul tuleks arvestada UV-kiirguse tervist kahjustava mõjuga? Vastab Kaja Niinlaup, Tööinspektsiooni töötervishoiu inspektor: Jah, kindlasti tuleb arvestada ka muude tööde puhul. Näiteks on kaarkeevitus üks enamlevinud tehisliku UV-kiirguse allikaid, kus kiirgustase on väga kõrge. Akuutne mõju silmadele ja nahale […]
Lugeja küsib: Töötan klienditeenindajana ja päev otsa erinevate klientidega suhelda on väsitav ja raske. Kas tööandja peaks midagi tegema, et tööd kergemaks muuta, näiteks andma lisapuhkepause? Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Klientidega suhtlemine kuulub psühholoogiliste ohutegurite hulka. Tööandja ülesanne on tagada vaimselt ohutu ja tervist hoidev töökeskkond. Kuna sellised ohud mõjutavad inimesi erinevalt, siis […]
Statistikaameti andmetel oli 2017/2018. õppeaastal üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, neist naisi 86% ja mehi 14%. Eesti üldhariduskoolis oli kõige rohkem 51–60-aastaseid õpetajaid, sellesse vanuserühma kuulub ligikaudu iga kolmas nais- ja iga neljas meesõpetaja. Alla 30-aastane oli iga kümnes nais- ja ligikaudu iga kuues meesõpetaja. Üle 60-aastaseid õpetajaid oli meeste ja naiste seas peaaegu ühepalju, mehi 17% […]
Värske uuringu tulemusel selgus, et ühe töötaja lahkumine muudab teisedki kolleegid tööpakkumistele märksa avatumaks ja suurendab ettevõtte haavatavust kaadrivoolavusele. Uuring näitas, et lähedase kolleegi lahkumisel alustaks tööotsinguid ka ise koguni iga viies töötaja. Enamik inimestest veedab viiel päeval nädalas tööl umbes poole oma ärkveloleku ajast. Seega on loomulik, et mida pikemaks kasvab tööstaaž ühes ettevõttes, […]
Lugeja küsib: Meie ettevõte on kulude optimeerimiseks sunnitud koondama osad töötajad. Mida sellisel puhul tuleb arvestada koondamise kavandamisel? Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja: Töölepingu seadus lubab töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda koondamise tõttu, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Tööandja peaks enne […]
CVKeskus.ee värskest küsitlusest selgus, et pea kolmveerand (73%) eestimaalastest tegeleb tööasjadega ka puhkuse ajal. Pea iga kolmas (32%) töötaja tegeleb puhkusel olles tööasjadega aktiivselt ja loeb töökirju vähemalt kord päevas, 42% töötajatest hoiab tööasjadel silma peal aeg-ajalt. Kõige tihedamini hoiavad end tööl toimuvaga kursis müügisektori töötajad ja juhid, kellest koguni 80% leidsid, et on seotud […]
Statistikaameti ajakasutuse uuring annab ülevaate ka Eesti elanike ärkamis- ja magamaminekuaja kohta. Kasutasime neid tulemusi, et võrrelda, kui palju uneaega satub püsiva talve- või suveaja rakendamisel valgele ajale, vahendab Statistikablogi. Viimastel nädalatel on olnud palju diskussioone selle üle, kas pärast vahelduva talve- ja suveaja kaotamist oleks mõistlikum jääda edasi pidevalt talveaega (vööndiaeg) või suveaega. Talveaja […]
Lugeja küsib: Minu laps läheb sel aastal esimesse klassi. Tean, et mitmetes ettevõtetes on see päev vaba, kuid meie ettevõttes on töö graafiku alusel ning 1. september, mis on see aasta laupäevane päev, on üks kiiremaid tööpäevi nädalas. Kas tööandja peaks selle päeva vabaks lubama? Vastab Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Kaire Saarep: Kehtiv töölepingu seadus (edaspidi […]
Liikluses on midagi mäda. Ja mitte niisama, et “oh, läheb üle“, vaid seisukord on hull ja iseenesest läheb ta vaid hullemaks. See aga tähendab, et kohe tuleb midagi ette võtta. Millest alata? Eks ikka sellest, et tuleb kõigepealt endale selgeks teha ja teadvustada, mis viltu on ja kuidas seda muuta saab. Mis mulle silma jääb? […]
Lugeja küsib: Olen puhkusel, kuid jäin haigeks ning arst andis haiguslehe. Kas pean tööandjaga nüüd kohe puhkuse ajal ühendust võtma või võin peale puhkuse lõppemist öelda, et olin haiguslehel? Vastab Kaire Saarep, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja: Töölepingu seaduse (TLS) kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada haiguslehele jäämise tõtttu. Kuna puhkuse katkestamine ei toimu n-ö automaatselt ning […]
Sõna “tasuta” oleks nüüd nagu mingi võlusõna – ütled selle ja inimeste mõtlemis- ning mäletamisvõime kaob, töögraafikud, ootamatud, aga hädavajalikud sõidud kaovad, üldse elu hõljub nagu mingil Tasutamaal. Kas keegi ei vaevunud enne või vähemalt siis nüüd küsima reaalsete inimeste käest, kes on olukorraga rohkem kui hästi kursis ja väga tihti ka bussidest sõltuvad? Kas […]
Kullamaa on tõenäoliselt ainus endine vald Eestis, mille inimesed tasuta sõita ei saa. Ei maakonnakeskusse Haapsallu, ei Virtsu, ei lähimasse suurasulasse Märjamaale ega vallakeskusse Lääne-Nigulasse. Isegi Kullamaa kandi külade vahel on bussisõit tasuline. Kuid see pole kõige hullem. Osa peatusi on ära jäetud ja tuleb karkudel kõmpida mõni kilomeeter sihtpunkti jõudmiseks. See pole aga veel […]
Bussireisijad kasutasid 2017. aastal Lääne maakonna avalikke bussiliine 630 000 korral, bussifirmad sõitsid läbi 1 730 600 liinikilomeetrit ja selleks kulus riigieelarvelisi vahendeid pisut üle 1 miljoni euro. Avaliku bussiliiniveo korraldaja, Lääne maavalitsus kulutas personali- ja majanduskuludele 34 000 eurot ja arendusprojektidele 17 000 eurot aastas. Läänemaa omavalitsuste volikogud nägid selles, et ise oma elanikele […]
Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane, kirjutab Statistikablogis statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski. Eestis […]
Kindel on see, et inimene, kes oskaks täpselt välja arvutada majanduse tsükleid, oleks juba lähitulevikus vähemalt triljonär. Kahjuks või õnneks pole seda praegu veel juhtunud ning erinevad sorti analüütikud teenivad oma leiba erinevat kvaliteeti spekulatsioonidega majandustõusude ja ‑languste teemal. Eeldades, et majandusprognoosid on reeglina koostanud kogenud ja kõrgelt haritud inimesed, võime nende arvamusi summeerides enda […]
Eestis on suvi pulmapidude kõige populaarsem aeg, sageli soovitakse abielu registreerida ka mõnel numbriliselt maagilisel kuupäeval, sest usutakse, et see tagab hea abieluõnne. Statistikaameti analüüsist aga selgub, et numbrimaagiat ei tasu üle tähtsustada. Pulmade planeerimisega kaasneb palju olulisi otsuseid. Üks esimesi on sündmuse aeg. Mõni paar valib lihtsalt enda jaoks sobivana tunduva aja või seostatakse […]
Haapsalu promenaad on täna noorte päralt. Noorte [eel]arvamusfestivalil arutatakse, kuidas suurendada noorte hääle mõju avalikus aruteluruumis. Vaata Maalehe videot festivali algustundidest.
