Tänane Eesti Päevaleht avaldas intervjuu peaminister Andrus Ansipiga. Teemaks Rein Raua arvamusartikli "Back in the USSR" sõnum. Kuigi Reformierakonda kritiseerivad arvamused lähevad kohati üle piiri ja hüsteeriliseks, lisab Ansip oma tuntud kombel taas õli tulle, pidades kritiseerijaid asjadest valesti arusaavaks massiks. 

1974. aastal avaldas Aleksandr Solženitsõni alljärgneva essee, mis levis salaja käest kätte. Otsides sellel nädalal teksti, mida avaldada, leidsime selle olevat sobivaima, kirjutab veebileht Memokraat.

"Esmaspäeval avaldatud riigiprokurör Heili Sepa määrust lugedes jäi mul tunne, nagu sirviks mõne antropoloogi ülestähendusi külaskäigust ühe kauge ja veidra suguharu juurde," kirjutab Tarmo Jüristo veebilehes Memokraat. "Need, kelle ütlused ja selgitused seal ära on toodud, on küll selgesti äratuntavalt arukad inimesed, kes samas aga räägivad asju, milles, nagu Ahto Lobjakas oma essees tabavalt märkis “meie kokku kogutud inimmõistus enda peegeldust enam ära ei tunne”."

Eesti riigi efektiivsus  mitmes kulukas valdkonnas on võimalik ainult seetõttu, et meie, selle riigi inimesed, muudame selle võimalikuks. Käime katkiste hammastega ja sööme ibuprofeeni, kui valutab. Teeme kõrge kvalifikatsiooniga tööd madala palga eest, ja teeme seda 50 ja 60 tundi nädalas, et peret vähegi vastuvõetaval tasemel ära majandada.

Viimastel aegadel on üha rohkem juttu kivistunud soorollidest,  sugudevahelisest palgalõhest, ebavõrdsest perekondlikust tööjaotusest jne - ning ilmselt just neist probleemidest tulenevalt arutatakse järjest rohkem  sooneutraalse kasvatuse võimalusi ühiskondlikes lasteasutustes, laste- ja õppekirjanduses, lastele ja noortele suunatud massiüritustel.

"Suur hulk eestimaalasi peab kaardimakse võimalust legaalse ettevõtluse võrdkujuks ning on sügavalt häiritud, kui seda põhiõigusena tunduvat makseviisi mõnes asutuses ei pakuta," kirjutab Swedbanki jaepanganduse divisioni direktor Ulla Ilisson. "Teine osa aga kasutab pangakaarti peamiselt sularaha väljavõtmiseks pangaautomaadist, mistõttu jäävad neil kasutamata mitmed pangakaardi eeliseid."

19. septembril kirjutas Kinnisvara Vahenduskeskuse kutseline maakler Katrin Annus Läänlases sellest, et kinnisvara hinnatõusu Haapsalus ei ole. Tema kirjutis oli ajendatud Pindi Indeksi ülevaatest ja Läänlases avaldatud artiklist „Haapsalu kinnisvaraturg on kahe aastaga kallinenud üle 40 protsendi“. Nüüd selgitab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman kinnisvarahinna ja Pindi Indeksi kujunemist. 

Läänlane avaldas 14. septembril artikli Pindi Indeksist, mille väitel on Haapsalus võrreldes hinnatipuga 2008. aasta aprillis tehingute hind vähenenud keskmiselt 58,7 protsenti. Võrreldes aga hinnapõhjaga juulis 2010 on tehingute keskmine hind tänavu augustis suurenenud 41,9 protsenti, näitab Pindi Indeksi kokkuvõte. Kinnisvara Vahenduskeskuse kutseline maakler Katrin Annus kirjutab, et mingisugust hinnatõusu Haapsalu linna korteriturul olnud ei ole - alates 2007. aastast on hind languses.

Kirjanik Aidi Vallik arutleb selle üle, miks Eestis reformitakse, võetakse vastu inimeste elu mõjutavaid otsuseid ja tehakse mõjukaid projekte ilma, et kaasataks piisaval määral teadusasutusi ja teadlasi. Need asutused ja teadlased on meil olemas ning nende analüüs näitaks ettevõtmiste mõju aastakümneteks, mitte ainult ühe valitsuse võimuloleku aja piires, nagu praegu kombeks.