Vidruka küla lugu

Taebla vallas asuv Vidruka küla on hajali küla, kus on kaks mõisa, kivikalmed, oma küla kolmikud ja aastatepikkune lugu. Lugu, kus algselt küla nimetati saksapäraselt Widdruck, tõlkes valgekuub. Praegu ehk uskumatuna tunduv on fakt, et  20. sajandi esimesel poolel oli  Virduka omaette vald. Vidruka vallas oli 1918. aastal 283 maksumaksjat ja juba 1909.aastal oli külas kakskümmend päriseks ostetud talu. Külaelanikuna saan olla uhke sellise ajaloolise tausta üle, kus elan.

Selline suursugune ajalugu ajendas uurima ühe küla ajalugu. Ajalugu mäletatakse eelkõige läbi inimeste ja nii sai teoks mõte koguda inimestelt lugusid, mis seotud Vidruka küla ja elanikega. Inimesena, kes ma olen külla elama asunud üheksakümnendate lõpus ei olnud see kerge. Lood on inimestel isiklikud ja võõrale neid ei räägita. Nii osutus suureks abiliseks külas sündinud ja kasvanud Pargi talu perenaine, keda mäletatakse. Pöördusime koos Läänemaal tuntud ajaloolase Kalev Jaago poole, et ammutada kogemusi ning Triin Kusmin jagas meile teadmisi vanade kaartide kohta. Samm sammult jõudsime lugudele lähemale. Lugude kaudu muutus suhtumine esmalt võõrasse omasemaks ning inimesed rääkisid muhedaid juhtumisi,näitasid vanu fotosid. 

Praeguseks on Palivere mõisa saali ülespandud kogutud fotodest ja lugudest näitus. Näituse avamisele olid 13. juulikuu päeval oodatud kõik külaelanikud, valla esindaja ja sõbrad naaberküladest. Ärevus hinges, kas kõik on ikka nii nagu peab, olid oodatud Kalev Jaago  ja Triin Kusmin. Suur hulk kutsututest leidis raja Palivere mõisa, et kohtuda lugudega. Kohtumised puudutasid inimesi erinevalt ja pakutud maasikakoogi kõrvale ammutasime uusi lugusid.

Tõdesime, et see on ühe küla suure loo väike algus. Avasime lugude raamatu, mis lebab Palivere mõisas näituse saalis. Raamat ootab augusti lõpuni lugusid ja näituse külastajaid, et jagada ja ammutada seiku järgmistele põlvedele.

Tänusõnad kõikidele, kes  lugude kogumisele kaasa aitasid.

Eneli Ööpik

Vidruka küla elanik