reede, 24 mai, kell 04:45:47
RSS vood Twitter Facebook Helista

Süüria armee desertöör: sõdureil kästi tappa sunniite

Süüria põgenikud Ar-Ramtha väikses korteris. (Fotod: Ivar Soopan)

Jordaania, Ar-Ramtha

 

Süüria piirilinna Ar-Ramtha kõrvalises tänavas seisab viiekorruseline kivihoone, mis on äsja valminud. Räämas sissekäiguga trepikojas pole veel käsipuid, maja viimistlemine on pooleli. Selliseid maju on linnas palju ja need kerkivad kui nõiaväel, sest Ar-Ramthas on nii-öelda kinnisvarabuum – vaba rendipindu pole, sest iga päev saabub Süüriast 600-700 põgenikku.

 

Astume kohaliku inglise keele õpetaja Adnani ja tõlgi Munaga mööda marmorit meenutavat kivist astmeid kolmandale korrusele, mille ukse taga on hulgaliselt jalanõusid. Kõigi uste taga on. Kui nooremapoolne mees ukse avab, liiguvad selle raamid – maja on kiiruga ehitatud, kõik on ligadi-logadi.

 

Mees juhatab meid umbes 20-ruutmeetrisse tuppa, mille põrandat katavad lihtsad vaibad ja seina äärde on asetatud madratsid. Toa ainuke madratseist kõrgem ese on ventilaator, mis end järjekindlalt vasakule ja paremale pöörab.

 

Korteri tähtsaim mees paistab olema Muhammad, ilmselt alla 30 aasta vana lühike mees. Ta on nelja kuu eest Süüriast saabunud endine üliõpilane, kes tutvustab enda paremal käel istuvat viit meest: tema on mu nõbu, tema ka, samuti tema, see on vend... Üks suur perekond. Pildilt puudub Muhammadi ema, kes on hambaarsti juures.

 

Muhammad ja tema korterikaaslased on need põgenikud, kel on õnnestunud põgenikelaagrist välja pääseda. See tähendab seda, et keegi kohalikest jordaanlastest on leidnud neile enda vastutusel elamispinna. Sel juhul ei pea põgenikud laagris olema. Kui aga süürlased mingi jamaga hakkama saavad või püüavad Ar-Ramthast lahkuda, kargab politsei jordaanlasest n-ö sponsori turja.

 

Väljapool laagrit oleva põgeniku staatus tähendab seda, et ülal peab ta ennast oma raha eest. Maja, milles istume, on tihedalt süürlasi täis ja nad peavad üüri ise maksma. Kuidas ja kust nad raha saavad, see pole enam Jordaania võimude probleem. Ar-Ramthas on ka islamistlik heategevusorganisatsioon, mis abi jagab, kuid rahaga nad tavaliselt ei aita.

 

Kõik toas istuvad süürlased on Dara`ast. Nad ei taha, et neid pildistatakse – vähemalt mitte nii, et näod oleks äratuntavad -, aga Süürias kogetust räägivad meeleldi. Peamiselt räägib Muhammad, kes ütleb, et õppis ülikoolis politoloogiat ja majandust, kuid siis ta arreteeriti kaheks kuuks ning pärast seda visati mees ülikoolist välja – liiga kaua oli koolist puudunud.

 

Süüriast saabunud põgenikud väikses korteris. Põgenikud palusid, et nende nägusid äratuntavalt fotodel ei näidataks.

 

Kui ohtlik oli piiriületus?

Me olime koos Vaba Süüria Armeega, nad turvasid meid.

 

Kas Süüria armeelt oli mingit ohtu?

Ei. Nad ohustasid piiriületajaid enne ja pärast meie tulekut, aga kui meie tulime, oli tee vaba.

 

Mis teie külas juhtus? Oli seal võitlust?

Meie külas elab 20 000-30 000 inimest. Üle 4000 inimese on arreteeritud. Ainuüksi meie külas on tapetud üle 100 inimese.

 

Mis aja jooksul?

Maist kuni tänaseni.

 

Kuidas inimesi tapeti?

Süüria armee võttis mu venna kinni, leidsime ta hiljem tee äärest. Teda oli piinatud, moonutatud ja siis surnuks tulistatud. Tapetuid oli kolm, neist üks oli minu vend. Ta ei olnud relvastatud, kui ta oma poest kinni võeti.

 

Põgenike maja, mis pole veel päris valmis, kuid korteritest on Ar-Ramthas puudus ja seepärast elavad põgenikud juba sees. 

 

Kuidas olid teie suhted enne sõda šiiitidest muslimitega (kõik ruumis on sunniidid – I.S.)?

Normaalsed. Polnud viga midagi. Elasime ka kristlastega külg külje kõrval. Meie naabrid olid vanad kristlased. Nad olid meist eemal ja meil ei olnud nendega erilist läbikäimist. Nüüd on kõik teisiti. Alaviidid on praegu võimueliit ja nemad alustasid ususõda.

 

Mis sellest konfliktist saab? Kas Assad lahkub võimult?

Ta ei astu tagasi. Ta teeb seda ainult jumala tahtel ja Vaba Süüria Armee sunnil. Peaaegu kõik riigid ütlevad, et ta peaks tagasi astuma, aga keegi ei sunni teda tegelikult. See on ainult jutt. Kõik kauplevad Süüria vere arvelt. Kaubeldakse Süüria nafta, gaasi ja loodusvarade nimel.

 

Keegi pole hulka aega meedias Bashar Al-Assadi näinud. Äkki ta on riigist põgenenud?

Võimatu! (Muhammad viib jutu teisele teemale – I.S.) Hiina ja Venemaa survestavad ja tahavad millegi nimel kaubelda.

 

Põgenike jalanõud keldrikorruse korteri ukse juures.

 

Aga mis see võib olla, mille nimel kaubeldakse?

Venelastel on Tartusis sõjaväebaas. Neil on huvi gaasi vastu. Venelased on teinud lepinguid gaasi peale.

 

Mis te arvate, kaua see aega võtab, kui te tagasi koju saate minna?

Ainult jumal teab. Oleme oodanud neli kuud. Loodame, et pääseme tagasi pärast ramadaani. (Vähem kui kuu pärast – I.S.)

 

Meie seas istub noor mees, kelle vasakul silmal on suur plaaster. Muhammad ütleb, et see on Khaled, endine Süüria sõjaväelane ehk siis režiimi kaitsja. Kui mehe silm sai mürsukillust viga, vajas ta kiiret abi, aga armees talle seda ei võimaldatud. Süüria armees on vähesel määral sunniite ja Khaled oli üks neist, mis võib olla põhjuseks, miks abi ei antud. Kuna vigastatud silm tegi üha suuremat valu, otsustas mees deserteeruda ja Jordaaniasse pägeneda.

 

Põgenike maja koridor.

 

Kas sa said nüüd abi?

(Vastab Muhammad, sest Khaled suurt ei räägi – I.S.) Jah, tal oli nelja päeva eest operatsioon. Teda raviti kuningas Abdullah haiglas.

 

Inglise keele õpetaja Adnan: Need, kellel on poliitiline taust, nende põgenikelaager asub Mafraqis. See on erilaager. Ta lahkus sealt ravi ajaks, aga läheb tagasi.

 

Kas keegi teid ka piiril kontrollis, kui Jordaaniasse saabusite? Teie tausta jms?

Muhammad: Jordaania ametivõimud võtsid meid vastu, meid kuulati üle. Uuriti, kes me oleme ja millega Süürias tegelesime. Nad kartsid, et oleme Süüria režiimi nuhid. Siis toodi meid laagrisse, meid sponseeriti (jordaanlaste abil said nad laagrist välja – I.S.), lahkusime laagrist ja oleme nüüd siin. Minu vanemad ja õed tulid siia varem. Nüüd elame koos.

 

Video Khaledi telefonis. Süüria armee sõdurite filmitud videos on maas laibad, keda on tulistatud ilmselt suurekaliibrilisest relvast kuklasse. Väljuvad kuulid on inimeste näod on eest rebinud. Videos tõstavad sõdurid laipu turjast üles ja näitavad nägudeta inimesi.

 

Adnan julgustab Khaledi, et too räägiks elust Assadi armees. Khaled räägib vastumeelselt.

Khaled: Olin sõjaväetsoonis. Nad ei lasknud meil telerit vaadata, mobiilid olid keelatud. Me ei teadnud, mis toimub. Öeldi, et kui vaatad Al-Jazeerat, lähed vanglasse. Nad ütlesid, et peame võitlema maad vallutanud terroristidega ja see oli kõik, mida me teadsime.

 

Kas sõduritel paluti tappa eraldi just sunniite?

Mina teenisin tsoonis, aga need, kes olid väljas - jah, neil kästi tappa eraldi sunniite.

 

Tuppa astub Muhammadi ema, kelle pool nägu on paistes. Naine kurdab, et kuigi Jordaania valitsus on lubanud, et põgenikud saavad tasuta arstiabi, siis tegelikult ei saa – hambaarst küsis talt 50 dinaari (natuke üle 50 eurot – I.S.). Ja kui veel külmkapi saaks, siis võiks täitsa elada, ütleb naine.

 

Ar-Ramtha tänav.

 

Muhammadi sõnul loodab ta, et lood Süüria armee kuritegudest jõuavad Euroopa riikide inimesteni. „Inimesed surevad, on massimõrvad. Me oleme lootuse kaotanud, loodame ainult jumalale. Kõik on Süüria vastu!“

 

Endine Süüria sõdur Khaled on tulnud mulle lähemale ja näitab oma mobiiltelefonis olevaid, videosalvestusi. Ühel neist on kaks palja ülakehaga meest, kelle käed on selja taha seotud ja kes istuvad seljaga vastu seina toetades. Nende juurde astub Süüria sõdur. Tal on käes töötav mootorsaar. Sõdur lõikab saega esimese vangi kõri läbi. Verd purskab. Ja siis lõikab maha pea.

 

Pööran pea ära. Ilmselt läheb samamoodi ka teise vangiga, aga seda ma enam ei näe, sest Khaled on käivitanud juba järgmise õudusvideo. Küsin talt, kes need filmis. „Süüria armee sõdurid,“ vastab ta. Youtube`is on need üleval. Vaadata ei soovita.

 

Lihakaupmees Ar-Ramtha tänaval.

 

Ar-Ramtha linna keskuses on kortermajad, aga enamiku linnast moodustavad tohutult suured aedadega ümbritsetud majad. On 200-300-ruutmeetrisi villasid, aga ka umbes 1000-ruutmeetrisi losse. Ar-Ramtha elanikud teenivad tohutult raha sellelt, et smugeldavad kaupa Süüriasse. Piir on paari kilomeetri kaugusel ja salakaubateed on olnud kasutusel aastakümneid.

 

Ar-Ramtha tänavakaubandus on praegu suunatud süürlastele. Juur- ja puuviljalettidel on sildid "Meie Süüria vendadele odavamalt" jms. Fotol on araabia naiste traditsiooniline riietus kõrvuti T-särgiga, mille rinnal on kiri "Revolutsioon".


Share |

Kommentaarid

Uudised

Vabariigi valitsus andis tänasel istungil kultuuriminister Rein Langile volituse asutada sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, mis alustab tööd 1. juulist. Loodavale asutusele antakse üle tegevuseks vajalik vara, mis oli seni Läänemaa Muuseumi kasutuses.

ERR: Haapsalus avati Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus, mis uurib teaduspõhiselt Haapsalu ravimuda omadusi ja aitab mudast luua näiteks kreeme ja seepe. EAS-ilt tegevuse alustamiseks ligi neli miljonit eurot toetust saanud keskus ühendab viiteteist ülikooli, asutust ja organisatsiooni. Vaata ERR-i telelugu!

ERR: Tallinna ülikooli Haapsalu kolledž alustas 15. sünnipäeva tähistamist koolimaja välisseina maalimisega. Tudengid joonistasid kolmekorruselise maja telliskiviseinale ja koridoridesse elusuuruses grafititegelasi. Vaata ERRi telelugu!

Kaia Kanepil oli Brüsseli WTA tenniseturniiril tegus ning edukas päev - vihma tõttu eilselt tänasele lükkunud avaringi kohtumise maailma 16. reketi Dominika Cibulkova vastu võitis eestlanna 6:4, 7:6 (8:6), teise ringi matši teise slovakitari Jana Cepelova (WTA 75.) vastu 6:3, 6:3, vahendas Delfi

Täna kella 14.59 ajal juhtus Haapsalus liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kergelt viga jalgrattur.

Kaia Kanepi (WTA 40.) alustas täna Brüsseli 690 000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri, võites avaringis tugevat slovakitari, Dominika Cibulkovat (WTA 16.) kahes setis 6:4, 7:6 (8:6), vahendas Delfi.

ERR: Kes pole Pühalepa vallas Soera talumuuseumis käinud, see peab nüüd küll jalad kõhu alt välja võtma, sest seesugust pärlit on patt jätta lähemalt uurimata. Sel suvel on muuseumikompleksi põhjust uudistada ka seepärast, et kohe on valmis saamas tüüpiline Hiiumaa tuulik, milliseid pole saarele enam ammu ehitatud ja mille suurus ületab lähinaabruses seisvad viljaveskid. Et tuulik oleks võimalikult ehe, ehitavad töömehed seda just nii nagu vanasti. Vaata ERRi telelugu SIIT.

24. mail algab Haapsalus nädal aega kestev UNICEFi Sinine Nädal, mis toob laste ja noorteni põnevaid tegevusi iga päev. Kokku on nädala jooksul Haapsalus noortele suunatud sündmusi ligi 70.

21. mail kell 16.48 anti päästjatele teada, et Lihula vallas Penijõe külas on jõematkal kanuuga kaduma läinud kaks kooliõpilast. Päästjad alustasid paadiga otsinguid ja kell 17.26 leidsid päästjad poisid elusalt ja tervelt koos kanuuga Suitsu jõelt üles. 

ERR: Eelmisel nädalal lõppes Eesti Rahvusringhäälingu korraldatud koolikontsertide sari "Klassikaraadio tuleb külla", mis seekord külastas Lääne-Eesti koole. Kuus noort muusikut sõitsid maikuus läbi kümme Lääne-Eesti kooli, mille õpilased saavad klassikalist muusikat elavas ettekandes kuulda harva. Viimane reis viis kolm muusikut üle mere Vormsi põhikooli. Vaata SIIT ERR-i telelugu kontsertsarjast ja Vormsi koolist!

Kohalike omavalitsuste valimistele eelneval perioodil läheb elu huvitavaks ja inforikkaks nii valijail kui ka kandideerijail, ning neid perioode ilmestab veel üks omadus — nimelt kasvab enne valimisi erakondade püüd oma ridadesse kandideerima saada piirkondades olulisi inimesi. Ärimehi ja perearste. Arvamusliidreid. Aktiivseid kultuuriinimesi. Kodanikeliikumiste  eestvedajaid. Sädeinimesi. Kõiki neid, kes mingil moel innustavad ja inspireerivad teisi nii oma piiritletud tegevusalal kui ka sellest väljaspool ühiskondlikus plaanis.

Reedel alustas registreerimist Haapsalu noorte huvikeskuse ja Haapsalu linnavalitsuse korraldatud töömalev 13-17-aastastele noortele. Kes reedel ei jõudnud, siis praegu on veel vabu kohti 3.-7. juuni töömaleva vahetustesse. Samuti avatakse töörühm 11-12-aastastele noortele.

Täna kl 16.15 avan Tallinna ülikooli Haapsalu kolledž seinamaaling, mille joonistasid tudengid. Fotol on seinamaalingu kavand. Seda, milline sein tegelikult välja näeb, saab vaadata aadressil Lihula mn 12. Grafiti valmis sel nädalavahetusel.

Reedeõhtuse paduvihma tagajärjel varises Haapsalu piiskopilinnuse lõunavärava juures alla mitme meetri ulatuses linnusemüüri.

18. mail kell 15.57 kutsuti päästjad Lihula valda Kirikukülla, kus Matsalu looduskaitsealal põles suurel pindalal roostikku. Kustutustöid raskendas vesine ala, mistõttu oli tulekahjule ligipääs keerukas. Päästjad kustutasid põlengut nii maismaalt kui ka paatidest, kokku põles ligikaudu 180 hektarit roostikku. Esialgsel hinnangul sai põleng alguse pikselöögist.

19. mail kella 18 paiku varastati Haapsalus promenaadil käekott isiklike esemetega. Kahju on 395 eurot.

Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu valis 18. aprillil ühel häälel järgmiseks viieks aastaks juhatuse esimeheks tagasi senise juhi Priit Eelmäe, teatas sihtasutus.

ERR: Hiiumaal Tahkunas lõppes riigikaitselaager, kus eesti ja vene koolide õpilased praktiseerisid tundides õpitut. Tahkuna militaarmuuseumi ümbruses olid kahepäevases laagris Saaremaa Orissaare ning Tallinna Kristiine ja Pae gümnaasiumide noored. Tänavu olid kohal ka Turba kodutütred. Vaata ERRi telelugu. 

Laupäeval toimus järjekordne võistlus Kehala paarisrajal, mis meelitas kohale 90 võistlejat. 

Laupäeva pärastlõunal süttis Lihula vallas Kirikukülas roostik, põleng sai tõenäoliselt alguse piksest. 

Et esitatud küsimusele vastust leida, tuleb kõigepealt mõelda, kes ja kuidas jalgrattaid varastavad? Linnas ning maal ringi liikudes näeb kahjuks hulgaliselt jalgrattaid, mida oleks lihtne varastada. Jalgrattavargad tänavapildis otseselt silma aga ei torka.

15. mail kella 20.30 paiku avastati, et Martna vallas Rõude külas Siimu teel on sisse tungitud ettevõtte ruumidesse ja varastatud on kolm malmradiaatorit. Kahju on selgitamisel.

16. mail käisid Lääne-Eesti pommigrupi demineerijad Ridala vallas Rohukülas sadama territooriumil, kus ehitustööde käigus leiti 76-millimeetrine mürsk. Demineerijad võtsid leiu kaasa ja hävitasid hävituskohas.

Laupäeval, 25. mail kl 12 algab Haapsalu piiskopilinnuses muinasjutufestivali „Printside ja printsesside pidu“. Sündmus on üks osa 24.-25. mail peetavast festivalist Muinasjutuvägi, kuhu kuulub veel ka rahvusvaheline muinasjutukonverent, mis tänavu kannab alapealkirja „Jutusta mulle üks lugu“.

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo pidas 26. aprillil kinni 72-aastase Vladimiri, keda kahtlustatakse seksuaalkuritegudes lapseealiste suhtes. Lastele on mees end tutvustanud ka onu Vollina ning tegutsenud on ta peamiselt Pärnus, kuid on võimalik, et ka mujal.