Mida on oluline jälgida pensioniks kogumise juures?

Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess, kus tuleb jälgida mitmeid aspekte eri eluperioodidel ning kindlasti ei tohi teha niivõrd tähtsat otsust kiirustades.

Esmalt ei tasuks ära unustada tulevikuks kogumise vajalikkust. II samba eesmärk on asendada puudujääki, mis tuleneb Eesti demograafilisest olukorrast, kus tööealiste inimeste osakaal väheneb ja pensioniealiste osakaal suureneb. See tähendab, et riigipensioni osakaal langeb ning II samba eesmärk on kompenseerida puudujääki.  II sambaga liitunu võiks oodata ligikaudu 40%-list pensionitaset oma viimasest sissetulekust ka tulevikus. Selleks, et saada pensionit, mis suudaks säilitada inimese elustandardit ka pensionieas oleks vaja saavutada pensiontase ca 65-70% viimasest palgast.

Tuleks mõelda oma rahakogumisperioodi pikkusele. Mida pikem on kogumisaeg enne pensionile jäämist, seda suuremaks kujuneb kogutav summa. Meie uuringud on näidanud, et Eesti inimesed hakkavad pensioni peale mõtlema või et teema tõuseb nende jaoks aktuaalseks 50 eluaasta alguses. Nii jõutakse koguda ligikaudu 10 aastat. Kui aga kogutud summa pensioniaastate peale ära jagada, siis igakuine summa jääb väikeseks, et tagada harjumuspärane elustiil pensionil olles. Kogumise edasi lükkamine aasta võrra võib tähendada arvestatavalt väiksemat pensioni tulevikus.  Edasilükatud otsust pensioniks koguma hakata võib vaadelda kui aega, mis töötab inimese kahjuks. Küllaga tuleks mõelda, et aeg töötab koguja kasuks ehk, et kui teha kogumisotsuse täna ära, siis ei pea tulevikus selle peale mõtlema ja võib nautida ka finantsiliselt paremat pensionipõlve.

Sobivat kogumistoodet valides  tuleks hinnata oma riskivalmidust ja strateegiat. Paljud kliendid hindavad üle oma riskitaluvust ning seetõttu on pettunud oma valikutes. Pensionifondi valides tuleb põhjalikult analüüsida enda riskivalmidust ja mõista, et kui valitakse  keskmisest kõrgema riskiga fond, siis peab olema valmis taluma ka keskmisest suuremat pensionivara  väärtuse kõikumist.

Oluline kogumisvaliku kriteeriumiks on ka pensionifondi investeerimisstrateegia ja selle sobivus või meeldivus valiku tegijale. Näiteks, kas vara paigutatakse ühte regiooni või globaalselt, kuidas investeeringutega seotud riske juhitakse, kui suur ja kogenud on investeerimismeeskond ning kuidas sisemiselt ülesandeid jagatakse.

Seejärel tuleks vaadata fondide varasemat pikaajalist tootlust ning küsida põhjendusi ka eriti heade või halbade aastate kohta. Kuigi ajalooline tootlus on mitmetel fondidel müügiargumendiks, ei ole see garantiiks, et ka tulevikus sel fondil sama hästi läheb. Hea ülevaate fondide erinevate perioodide tootlustest saab Pensionikeskuse kodulehel.  Fondi viimase poolaasta aruanne annab ülevaate, kas fondi investeeringud on kliendi jaoks sobivad ning kooskõlas kliendi riskitaluvusega. Pensionifondide poolaasta aruanded leiab fondivalitsejate kodulehekülgedelt.

Kõik fondivalitsejad võtavad valitsemistasu ehk tasu pensionifondi valitsemise eest. Kindlasti tuleks tutvuda enne ühe või teise fondi valikut ka tasude suurusega. Ka pensionifondi vahetamisega võivad kaasneda kulud. Näiteks kogutud raha ületoomisel vanast fondist uude fondi võetakse vanast kohast väljumistasu 1%. Selle võrra väheneb summa, mille eest sa saad uue pensionifondi osakuid.

Kui jätad seni kogunenud osakud vanasse fondi alles ja suunad uued sissemaksed uude fondi, siis tagasivõtmistasu maksta ei tule.

Soovitatav on kasutada regulaarselt investeerimisspetsialiste pangakontoris. Väga väike hulk kliente püüab finantsturgude trende ise ennustada ja vastavalt sellele erinevate strateegiatega fondide vahel liikuda. See ei ole aga väga mõistlik, kuna eeldab pidevat finantsmaailma jälgimist ja järjekindlalt tegutsemist. Seetõttu on soovitatav kasutada spetsialiste pangakontoris, kes oskavad anda nõu, mis aitab kogumise eesmärgini jõuda. Pangakontoris saab klient end hästi tunda ega tunne end häirituna teistest kaubanduskeskuse külastajatest ja võtta eraldi aega, et teemasse süveneda, ning kõik pikaajaliseks investeeringuks olulised aspektid läbi arutada ja leida endale sobivaim.

Oluline on ka see, et  vähemalt iga viie aasta tagant käiakse need teemad uuesti läbi ja hinnatakse, kas selle aja jooksul on midagi elukaares muutunud.

Indrek Holst

SEB Elu- ja Pensionikindlustus