Klaasikunstnik Kai Koppel avab Okase muuseumis juubelinäituse

Alates teisipäevast, 3. juulist on Haapsalus Evald Okase muuseumi pööningusaalis avatud klaasikunstnik Kai Koppeli juubelinäitus "Klaas I".

Kai Koppel lõpetas Eesti riikliku kunstiinstituudi 1975. aastal ning on olnud sellest ajast aktiivselt tegev klaasikunstnikuna. Lisaks arvukatele esinemistele näitustel ja sümpoosionitel nii kodu- kui ka välismaal on kunstnik tegev Tallinnas Katariina Gildis Koppel ja Keerdo Klaasikojas ning on Haapsalu Rahvusvahelise Kuuma Klaasi Sümpoosioni algataja ja korraldaja.

Soovist tähistada juubelit Haapsalus Evald Okase muuseumis kujunes suurem näituseprojekt, mis hõlmab muuseumis mitut ekspositsioonipinda. Mahukas juubelit tähistav väljapanek on jagatud kaheks ekspositsiooniks, millest esimesel, näitusel "Klaas I", eksponeeritakse kunstniku varasemat loomingut.

Kai Koppeli otsust koostada suurem näitus, kuhu on kaasatud ka ulatuslik retrospektiiv kunstniku varasemast loomingust mõjutas kastidesse pakitud ja aastateks seisma jäänud suurte klaasvormide olemasolu. 21. sajandil, mil jäädavalt on olematusesse kadunud klaasivalmistamise spetsiifikat valdavate meistritega nõukogude hiigeltehased ja suurte skulpturaalsete klaasvormide ajajärk on maad andnud intiimsetele väikevormidele, omandab 1980. alanud Kai Koppeli värvilise klaasi ja suurte vormide loomeperiood iseseisvat kultuuriloolist väärtust.

Haapsalu näitus hõlmab ca 200 teost ja eraldiseisva suurema tööde grupi moodustavad kõrged, ca 50 cm kõrgused värvilisest klaasist kujundid, vaasid ja loodusvorme sünteesivad objektid. Nende teoste näol on tegemist omalaadse väljatungiga ratsionaalsest, tarbefunktsioonidest lähtuva ENSV klaasikunstist. 1980-tel rajas noor klaasikunstnik Koppel oma suuna vastandumisele, alustades isiklikku mässu klaasikunsti konventsioonides kehtestatud väärtuste vastu. Ratsionaalsele, geomeetrilisele ja funktsionaalsusele vastandas ta ebaratsionaalsuse ja töömeetodile, milles palju ruumi jäeti juhusele ja klaasi enda väljendustahtele. Tarbijalikkuse asendas Koppel sümboolsete väärtustega, kasutades ohtralt loodusvormidest ja arhailistest arhitektuuriperiajajärkudest ammendatud eeskujusid.

Värvi tasandil Kai Koppelil eesti klaasikunstis võrdset ja tema julgeid värvikäsitlusi pole tänaseni suudetud ületada, pole ilmunud ka mantlipärijat, kes seoks samavõrdse entusiasmiga klaasi värviga.

Esimese värvilise klaasi intensiivse kasutajana tuli Koppelil leiutada sobivate värvivahekordade leidmiseks eksperimentaaalseid tehnoloogiad. Koppelilt kuulsin, et kui visoon põhineb suurtele vormidele, muutub kogu klaasivalmistamise protsess eksperimentaalseks. Selles protsessis tuleb võtta riske, katsetada ja olla valmis, et ahjutäied klaasi purunevad pärast valmimist.

Nüüdseks on möödunud 25 aastat, mil Kai Koppel pole kuuma klaasitöötluse meetodil valmistanud suuri värvilisest klaasist vorme.

Uue suuna Koppeli loomingus moodustab stuudioklaas, mida kunstnik valmistab enda poolt rajatud klaasiahjudes alates 1990-st. Stuudioklaasist kujuneb kavandataval näitusel teine ekspositsiooniliin, kaasates ka graveeringuga klaasskulptuure. Kuigi tegemist on enam tarbijale suunatud toodetega - kes ei tunneks Koppeli poolt kavandatud rustikaalseid klaaspokaale ja topsikuid - jätab Koppel asja, eseme fetišeerimise oma ostjatele, kuid ise ta selles režiimis elada ei saa.

Kunstnikuna, kelle jaoks olulisem on protsess, klaasi valmistamise eri režiimid, klaasivalmistamise tehnoloogiad on ta kogunud suurel hulgal näiteid oma katsetustest. Neist võiks moodustuda näituse kolmas liin - veidrad klaastooted, mis on tekkinud lisaväärtusena tootmisprotsessi, kus juhusele antakse voli ja klaas kujundab ennast ise.

Väljapanek "Klaas I" jääb avatuks augusti lõpuni.

Alates 5. augustist on Evald Okase muuseumi galeriis avatud Kai Koppeli näitus "Klaas II", mida on võimalik külastada 31. augustini.