Keskkonnaühenduste koda pole rahul Noarootsi mingifarmile loa andmisega

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed saatsid keskkonnaametile ühise kirja, milles esitatakse vastuväited ameerika naaritsa tehistingimustes pidamise loa eelnõule ning tehakse ettepanek luba mitte välja anda. Farmi planeerib Noarootsi Nuckö Farm OÜ ja EKO kavatseb ettevõttele antava loa kohtus vaidlustada.

EKO koordinaatori Silvia Lotmani sõnul teavitas keskkonnaamet EKO-t sellest, et amet siiski kavatseb anda loa ameerika naaritsa farmi rajamiseks Noarootsis. Seda vaatamata EKO vastuväidetest ja keskkonnaministrile saadetud kirjast. Loe sellest lähemalt SIIT.

18. juulil saatsime oma argumenteeritud vastuväited keskkonnaametile, ütles Silvia Lotman. "Ühtlasi andsime keskkonnaametile teada, et oleme kaalunud ka selle loa väljaandmise otsuse kohtus vaidlustamist juhul, kui luba ikkagi välja antakse."

EKO seisukohad loa eelnõu osas:

Leiame, et Nuckö Farm OÜ-le mingi tehistingimustes pidamiseks ei saa luba anda, kuna loa andmine oleks vastuolus looduskaitseseadusega ning kavandatud mingifarmi rajamise keskkonnamõjusid ei ole nõuetekohaselt hinnatud.

EKO vastuväited:

1. Puudused keskkonnamõjude hindamises

Kavandatava tegevuse ümbruskonnas asuvad mitmed ökoloogiliselt tundlikud alad, sh Natura 2000 võrgustiku alad. Lähim, Silma looduskaitseala, asub kavandatavast mingifarmist 2,4 km kaugusel. Seal asuvad Väinamere linnuala (EE0040001) ja loodusala (EE0040002). Väinamere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (nn linnudirektiivi) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Väinamere linnualal aga linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Väinamere loodusalal kaitstakse EL direktiivi 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiivi) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüüpe ja II lisas nimetatud liike.

Ameerika naaritsa mõju linnustikule on uuritud Turu saarestikus, mida mink asustas 1970. aastatel. 1990. aastatel alustati minkide väljaküttimist saarestikust. Samal ajal toimunud uuringuga (Nordström et al. 2002, Nordström et al. 2003) näidati, et ameerika naaritsa eemaldamisel suurenes paljude maaspesitsevate liikide arvukus – tuttvart, tõmmuvaeras, erinevad ujupardiliigid, randtiir, liivatüll, kivirullija, kalakajakas, punajalg-tilder. Siin on loetletud vaid need liigid, kes pesitsevad ja on olulised ka Lääne-Eesti kaitstavatel linnualadel. On teada, et mink mõjutab linnustiku koosseisu, toob kaasa lokaalseid väljasuremisi, ohu all on tavaliselt just väikese arvukusega liigid, kellele lisandub uus negatiivse mõjuga faktor, mis võib osutuda määravaks lokaalse asurkonna hävimisel.

Nagu loa eelnõust nähtub, on Keskkonnaamet (KKA) oma algses eelhinnangus kavandatava tegevuse mõjude kohta leidnud, et minkide loodusesse pääsemisega võib kaasneda oluline surve Eesti looduslikule (kaitsealusele) linnustikule ning loomastikule, mistõttu kavandatav tegevus võib põhjustada olulise keskkonnamõju kaasnemise.

Hiljem on KKA oma arvamust muutnud ja leidnud, et kavandatud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnaamet on otsustanud 07.06.2012. a kirjaga nr 14-4/12/8784-4 jätta algatamata keskkonnamõjude hindamise (KMH) mingi tehistingimustes pidamise loa andmiseks. Leiame, et ilma KMH-d läbi viimata ei ole võimalik väita, nagu puuduksid kavandataval tegevusel olulised keskkonnamõjud, mistõttu ei ole ka loa andmine ilma KMH-d läbi viimata õiguspärane.

Keskkonnaamet tugineb eelhinnangus Adepte Ekspert OÜ poolt koostatud ekspertarvamusele „Noarootsi vallas Suurekivi kinnistule kavandatava mingikasvatuse mõju Natura aladel kaitstavatele liikidele“ (edaspidi: ekspertarvamus). Meie hinnangul ei anna ekspertarvamus aga alust väitele, nagu puuduksid kavandataval tegevusel olulised keskkonnamõjud. Ekspertarvamuses tuuakse välja erinevaid negatiivseid keskkonnamõjusid, mis mingi loodusesse pääsemisel võivad linnustikule ja euroopa naaritsale tekkida. Olulise mõju puudumist põhjendatakse minkide loodusse pääsemise ebatõenäolisusega.

Ka Keskkonnaameti eelhinnangus märgitakse, et „kõigi asjakohaste õigusaktide, ekspertarvamuses toodud täiendavate soovituste ning esitatud projekti järgimisel on ebatõenäoline, et kasvanduse normaalse tegutsemise käigus suudaks välja pääseda arvestatav hulk minke nii, et see hakkaks olulisel määral suurendama piirkonna looduslikku mingipopulatsiooni ja seeläbi mõjutama ümberkaudsete (Natura 2000) alade elustikku.“

Seega ei ole Keskkonnaamet eelhinnangus välistanud mõju ümberkaudsete Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkusele, vaid pidanud seda ebatõenäoliseks. See ei ole aga Natura hindamise algatamata jätmise õiguspäraseks aluseks. KeHJS § 29 lõige 2 (mis põhineb EL direktiivi 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiivi) art 6 lõikel 3) sätestab, et Natura 2000 võrgustiku ala eeldatavalt oluliselt mõjutavat tegevust võib lubada vaid juhul, kui seda lubab ala kaitsekord ning kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega
mõjuta negatiivselt selle ala kaitse-eesmärki.

Antud sätte sisustamisel on oluline ka Euroopa Kohtu tõlgendus. Euroopa Kohus on asunud kohtuasjas C-127/02 seisukohale, et Natura alale avalduvate mõjude hindamine peab olema nii põhjalik, et kõrvaldatakse kõik põhjendatud kahtlused olulise mõju puudumise või selle esinemise osas. Kava või projekti võib seejuures üldjuhul lubada vaid juhul, kui pädevad asutused on kindlaks teinud, et kava või projekt ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mõju. Euroopa Kohtu hinnangul saab sellise järelduse teha juhul, kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust negatiivse mõju suhtes (otsuse p 61).

Antud hetkel puudub selline hinnang, mille kohaselt saaks täie veendumusega öelda, et mingifarmi lähedal asuvatele Natura 2000 võrgustiku alade elustikule (loomastikule ja linnustikule) negatiivseid mõjusid ei teki. Sellist hinnangut ei ole olemasolevate materjalide pinnalt võimalik anda, kuna materjalidest nähtuvalt ei ole minkide keskkonda pääsemine välistatud.

Nõuetekohaseks Natura hindamiseks ei saa lugeda ka Adepte Ekspert OÜ poolt koostatud ekspertarvamust. Esiteks puudub eksperdil KeHJS § 14 lg 1 ja § 15 lg 4 alusel litsents Natura hindamiseks. Teiseks märgitakse ekspertarvamuses sõnaselgelt, et tegemist ei ole Natura hindamisega (lk 3).

Eeltoodust lähtuvalt ei ole välistatud minkide loodusesse pääsemine ega mõjud Natura aladele, mistõttu otsustaja ei saa olla KeHJS § 29 lg 2 alusel veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse-eesmärki. Seetõttu ei oleks loa väljaandmine õiguspärane.

2. Vastuolu looduskaitseseadusega

Looduskaitseseaduse (edaspidi: LKS) § 57 lg 7 algusel võib mingi ja kähriku isendeid Eestisse sisse tuua ainult Keskkonnaameti loa alusel verevärskenduse eesmärgil ning mitte rohkem kui 20 protsendi ulatuses põhikarja suurusest farmi kohta kahe aasta jooksul.

Kuna Schengeni ruumi siseselt puudub piiril tollikontroll, on väga raske kindlaks teha, kas Eestisse võõrliike sisse tuuakse. Seega loob KKA mingi tehistingimistes pidamiseks luba andes võimaluse, et võõrliike siiski tuuakse sisse LKS rikkudes.

3. Vastuolu looduskaitseseadusega

LKS § 57 lg 6 alusel kehtestatud keskkonnaministri 22.02.2008. a määruse nr 7 „Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad nõuded ja loa andmise kord“ (edaspidi: määrus) § 4 lg 4 kohaselt keeldub loa andja loa andmisest, kui farmi töökord või ehitised ei välista loomade sattumist keskkonda.

Eksperthinnangu kohaselt aga ei ole välistatud minkide lahtipääsemise võimalus. Selles märgitakse (lk 11), et „Hoolimata kõigist abinõudest jääb alati teoreetiline võimalus üksikute minkide põgenemiseks. Siiski on selline võimalus kaasaegses ja nõuetekohaselt ehitatud kasvanduses kordades väiksem kui nõukogudeaegsetes kasvandustes“ ning et „Kavandatavate meetmete rakendamisel on minkide massiline vabastamine vähetõenäoline. Veelgi väiksema tõenäosusega on, et rünnaku korral suudetakse vabastada kõik loomad ja rünnak toimub perioodil kui kasvanduses on maksimaalne täiskasvanud minkide arv. Täielikult ei ole siiski võimalik inimesest tingitud ohtu vältida.“.

Sellest tulenevalt ei ole eksperthinnangu kohaselt nii üksikute minkide kui ka minkide massiline lahtipääsemine välistatud.

EKO liikmed juhivad tähelepanu, et seire andmetel on ligi neljandik kogu Eesti minkidest kinni püütud Harjumaalt Keila jahiseltsi maadelt, kus asub Karjaküla karusloomafarm. See viitab selgelt asjaolule, et nimetatud farmis ei ole suudetud vältida võõrliigi isendite sattumist loodusesse (Keskkonnateabe keskus 2011).

Eeltoodust lähtuvalt on mingi tehistingimustes pidamise loa andmine vastuolus LKS § 57 lg 6 alusel antud määruse § 4 lõikes 4 sätestatud tingimusega, mille järgi keeldub loa andja loa andmisest, kui farmi töökord või ehitised ei välista loomade sattumist keskkonda. Leiame, et kõnealune luba tuleb jätta väljastamata. Ühtlasi anname teada, et kõnealuse loa väljastamisel Keskkonnaameti poolt on EKO liikmed kaalunud otsuse kohtusse kaebamist.