Haapsalus peatuv puust trimaraan sõidab läbi jää ümber maailma

Haapsalu jahtklubi kaile tõsteti täna kuue Vene meremehe ja maadeuurija peenikestest palkides valmistatud ja kolmel õhuballoonil ujuv trimaraan, mis peaks oktoobri lõpuks jõudma Tšuktšimaale ning läbima selle aja jooksul 22 000 kilomeetrit.

Selleks sõidavad imepäraselt välja nägeval trimaraanil Venemaalt Pljosi linnast teekonda alustanud meremehed edasi Islandile, mööduvad Gröönimaast, läbivad Kanada jäised saarestikud, jõuavad Alaska tippu ja sealt edasi üle Beringi väina Tšuktšimaale Anadõri linna.

Eile sai viga trimaraani “Rus” parempoolne kummilaadsest materjalist õhuballoon ja maadeuurijad otsustasid sõita 88 km kaugusel asuvasse Haapsalu sadamasse remonti. Ekspeditsiooni juht, Venemaa geograafia ühingu Ivanovo oblasti osakonna juhataja Oleg Volõnkin ütles Haapsalu juhtklubis merereisist rääkides, et paari päeva jooksul loodavad nad aluse korda saada.

Täna said meremehed abi kohalikelt elanikelt, kes viisid nad poodi ballooni parandamiseks vajaminevat liimi ja muud kraami ostma, ning kohalike tuletõrjujate käest saadi mitukümmend meetrit tuletõrjevoolikut, millega trimaraani kindlustatakse.

Vene meremeeste ette võetud reis on uskumatu ulatusega julgustükk. Oleg Volõnkini sõnul nimetatakse ettevõtmist ümbermaailmseks transarktiliseks ajaloolis-geograafiliseks ekspeditsiooniks “Orioni Tee”. Mehed ei sõida mitte korraga ümber maailma, vaid kolmes etapis. Praegu on käsil viimane osa. Reis pole oma teekonnalt tavapärane ümbermaailmareis. Üldjuhul valitakse trajektoor mööda soodsa tuule ja ilmastikuga meresid ning paiku, kuid “Rus'i” meeskond teeb asju teisiti.

2005. aastal lennutati puust valmistatud, kahe mootori ja purjega “Rus” ning selle meeskond transpordilennukil Moskvast Tšuktši autonoomse ringkonna sadamalinna Anadõri, kus katsetati alust, tehnikat ja jääoludes hakkamasaamist. Juuni lõpus alustati teekonda, mida polnud keegi teine teinud. Peaaegu, tegelikult on sama tee läbi sõitnud viis alust, kuid nad on teinud seda teiselt poolt alustades. “Rus” seilas Anadõrist mööda Põhja-Jäämerd Arhengelskisse välja. Oktoobriks olid mehed kohal.

Volõnkin, kes on režissöör, operaator, produtsent, mitme raamatu autor ja Venemaal tuntud maadeuurija, ütles, et reisi tuleproov oli veel enne Anadõrist teekonna alustamist. 2003. aastal käisid nad “Rus'iga” ekspeditsioonil Novosibirski saartel. Seal asub De Longi arhipelaag, milles on viis saart – Bennetti, Henrietta, Jeannette'i, Zhokhovi ja Vilkitsky saared. Need saared avastas Ameerika mereväeohvitser George W. De Long teel Põhjapoolusele ja kes elas üle laevahuku. Volõnkini meeskond käis Bennetta saarel. Sinna mindi seepärast, et leida kuulsa Vene maadeavastaja parun Eduard Gustav von Tolli ekspeditsiooni jälgi. Tallinnas sündinud Tolli otsis 1900-1901 sealkandis müstilist Sannikovi maad. Pole teada, et ta oleks midagi leidnud, sest kõik reisil olnud inimesed jäid kadunuks.

“Praeguseks on teadlased teinud kindlaks, et Sannikovi maa tõepoolest eksisteeris sealkandis kuni 1935. aastani,” rääkis Volõnkin. Tema sõnul oli Sannikovi maa üks arhipelaagi saartest, millest on järel viis. “Sannikovi maa vajus aegamisi vee alla. Kadunud Sannikovi maad on kirjeldanud 12 inimest. Bennetta saarel leidsime mammutite ja teiste eelajalooliste loomade luid ja jäänuseid,” jutustas maadeuurija. Tema sõnul polnud Vladimir Obrutševi kirjutatud raamat mitte fantaasiaromaan, vaid ajalooline romaan. “Ta kirjutas selle põhjal, mida oli kuulnud meremeestelt ja lenduritelt.”

Selle ekspeditsiooni eest sai Volõnkin patriarh Aleksi II-lt autasu ja kogu meeskond on esitatud valitsuse preemia saamiseks. Sellest jäises meres seilamisest saigi “Rus'i” meeskond julgust alustada ümbermaailmareisi esimest etappi Anadõrist Arhangelskisse 2005. aastal. Kuna Bennetta saare külastamisel oli trimaraani julgestamas Murmanski laevastiku jäälõhkujad, anti meestele võimalus sõita sama pikka teekond läbi jäämurdja pardal, et maadeuurijaile aimu anda, mis neid ees ootab. “Nad tahtsid meile öelda, et poisid, vaadake, millega te tahate riskida,” rääkis Volõnkin.

Novosibirski saarte külastamisest kulus kaks aastat ettevalmistusteks ja 2005. aastal oli strart. “Viis kuud olime ookeanil, aga saime hakkama. See saavutus kanti Guinnessi rekordite raamatusse,” ütles Volõnkin. “Esimest korda ajaloos läbiti sellise laevaga Põhja-Jäämeri – mitte metall-laevaga, aga sellisega, nagu meil. Jahtidest on selle tee läbi sõitnud viis. Nemad sõitsid aga Arhangelskist Tšuktši poolsaare poole. Meie sõitsime esimesena teises suunas.”

Volõnkin, kelle vändatud filmide õigused on ostnud Venemaa telekanalid ja kelle kahe filmi näitamisõigus on Discovery kanalil, rääkis, et pärast seda ekspeditsiooni võeti aastaks puhkus ning alustati siis uue reisi ettevalmistust. 2007. aastal sõitis “Rus” Novaja Zemljale, Franz Josephi maale ja Lääne-Teravmägedele, kust otsisid kunagiste maadeavastajate jälgi. Nii jõutigi kolmanda etapini ehk nüüdse merereisini, mille algusest on möödas umbes kuu.

Kuna meeskond Haapsalus peatuda ei plaaninud ja neid oodatakse varsti Kopenhagenis, siis remonditakse trimaraan võimalikult ruttu ja jätkatakse reisi, mis algas Venemaa sisemaalt Ivanovo oblastist Pljosi linnast mööda kanaleid ja jõge Peterburi seilates. Haapsalus, kus “Rus” seisab Ruhnu jahta Runbjarni kõrval, mis väljub homme kuuajasele merereisile Rootsi, said venelased haapsallastelt abi, et trimaraan ruttu korda saada. “Me oleme väga tänulikud, et saime jahtklubist abi. Kahe päeva jooksul peame ballooni parandama ja tegema muud tööd. Meid oodatakse Kopenhagenis,” ütles Volõnikin.

22 000-kilomeetrise reisi peatuspunktidest nimetas ekspeditsiooni juht Islandit, kuhu loodetakse jõuda 15. juuliks. Gröönimaast möödutakse juuli lõpus või augusti alguses. Kanada esimeses sadamas pannakse jalg maale hiljemalt 12. augustil. Sealt tuleb pardale Kanada maadeavastaja, kes pakkus abi, et juhatada õrnadel balloonidel liikuv “Rus” läbi Kanada jäise saarestiku. See saab olema kunsttükk.

“Rus” saab abi kosmoseagentuurilt NASA, kes varustab meeskonda pidevalt värskete satelliitfotodega. Neid uurides ja suurendades ning võttes abiks ka radari, hakkavad venelased eri suuruses jääpankade vahel manööverdama nagu labürindis, et balloone vigastamata edasi liikuda. “Seal (Kanadas) on kõige raskem osa. Seal pannakse kõik proovile,” selgitas Volõnkin. “Sealt edasi jõuame Ühendriikidesse Alaska juurde. Septembri jooksul peame sealt läbi saama, sest tulevad polaaröö ja tormid. Ja siis 25. oktoobriks Anadõri.”

Ekspeditsiooni juht Oleg Volõnkin (lapises ülikonnas) meeskonnaliikmetega aru pidamas.

Kapten Aleksandr Levanov kerib tuletõrjevoolikut, mille ta Haapsalu päästjatelt sai, et trimaraani merekindlamaks muuta.  

Trimaraani vasak tagumine nurk. 

Venemaa geograafia ühingu, Venemaa ja Eesti lipud. 

Kaks veokruvi ja tühjuks lastud keskmine õhuballoon.

Meeskond elab pisikeses "telgis". 

Ekspeditsiooni juht Oleg Volõnkin (vasakul) ja kapten Aleksandr Levanov.

"Rus'i" pardal.

"Rus" eestvaates. 

"Rus'i" teekond. Kollasega on märgitud tänavune merereis, lillaga 2007. ja punasega 2005. aasta ekspeditsiooni teekond.