TABEL: Kinnisvara on rekordiliselt vähe müügis ja see soodustab hinnatõusu

Viimaste aastate jooksul on toimunud agar kinnisvara kokkuost, mis on viinud enamiku suuremaid linnu pakkumiste põuda, nendib Pindi Kinnisvara.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et aktiivne üürikorterite kokku ostmine ja uue kodu soetamisel vana vara üüripinna allesjätmine on viinud pakkumises olevate korterite valiku üha ahtamaks.

„Paljudes Eesti linnades on rekordiliselt vähe pakkumisi ja see soodustab väga agressiivset hinnatõusu – majanduskeeli on hetkel totaalne müüjaturg,“ sõnas ta.

Korterite pakkumiste arv

Linn ajalooline maksimum Septembris 2019 Langus %
Tallinn

11013

4167

-62,2

Tartu

2820

1046

-62,9

Pärnu

1546

746

-51,7

Narva

1034

618

-40,2

Kohtla-Järve

707

285

-59,7

Jõhvi

222

117

-47,3

Rakvere

338

77

-77,2

Viljandi

385

106

-72,5

Paide

136

34

-75,0

Valga

311

29

-90,7

Võru

495

53

-89,3

Kuressaare

226

73

-67,7

Haapsalu

309

78

-74,8

Rapla

84

32

-61,9

Kärdla

23

5

-78,3

Põlva

144

15

-89,6

Jõgeva

148

24

-83,8

Allikas: KV.ee

Kinnisvaraindeks: 10 aastat tõusu, turg sõltub turistidest

Eesti korterite hinnad on viimase 10 aasta jooksul tõusnud peadpööritavad 140%, mis annab aastaseks keskmiseks kasvuks üle 9%, kusjuures enam ei ole elukondlik kinnisvarasektor niivõrd sõltuvuses pankadest, vaid hoopis turistide voolust. 

2009. aasta juulis oli masu põhi – Eesti suuremate linnade korteriomandite keskmist tehinguhinda seirava Pindi Indeksi väärtus oli 624 eurot. Tänaseks on see tõusnud 1499 eurole.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tõus jaguneb aastate ja linnade vahel küll ebaühtlaselt, kuid indeks pole viimase kümnendi jooksul ühelgi aastal miinusesse jäänud. 

„Loomulikult huvitab kõiki, mis saab edasi. Kuniks maailmamajandus peab, ei juhtu ka Eestis hullu mitte midagi, kusjuures enam ei ole meie kinnisvarasektor niivõrd sõltuvuses Rootsi pankadest, vaid hoopis turismist,“ ütles Sooman. 

„Hoolimata suurest investeerimislainest on Eesti eraisikute hoiuste jääk lähenemas rekordilisele 8 miljardile eurole ning umbes pooled kinnisvaratehingud tehakse ilma pangalaenuta, nii et vaba raha turult niipea otsa ei saa. Märkimisväärne on, et samuti umbes pooled korteritehingud tehakse mitte endale elamispinna soetamise eesmärgil, vaid plaaniga korter üürile anda ja suuremates linnades liigub üha enam üüriinvestoreid oluliselt kasumlikuma lühiajalise üüriäri suunas. Airbnb ja sarnased veebirakendused on heaks võimaluseks turistidele soodsat majutusteenust pakkuda,“ selgitas Sooman. 

„Seega, kuniks jagub turiste, seniks jagub ka kinnisvaraturgu. Siin on ainult üks konks – maailmamajanduse jahenemise korral on reisimine esimene asi, mille inimesed oma eelarves maha kriipsutavad ja investoritel soovitan koguda puhvrit plaani B jaoks,“ ütles ta. „Kui kaovad ka Ukraina ehitajad, siis on tihedamas konkurentsis ka pikaajaliste üürnike leidmine raskem, nii et arutult endale pangalaenudega üürikorterite kokku kühveldamine ei tundu eriti jätkusuutlik tegevus,“ lisas ta.   

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.