Sõeluuringu hirmud ja võimalused – paljud jätavad uuringule minemata

Haigekassa korraldab igal aastal sõeluuringuid, et leida üles inimesed, kel on tekkinud varajases staadiumis vähk. Vähi varajane avastamine võimaldab õigeaegselt raviga alustada ja seeläbi elusid päästa. Paraku jätavad paljud inimesed endiselt uuringutele minemata. Mis takistab inimesi uuringutel osalemast ning mida teha, et kõik kutsutud sõeluuringule jõuaks?

Eestis korraldatakse sõeluuringuid rinnavähi, jämesoolevähi ja emakakaelavähi avastamiseks. Sõeluuringute eesmärk on vähi ennetamine ja avastamine võimalikult varajases staadiumis. Väga oluline on kontrollida just neid inimesi, kes peavad end terveks, kuna varajases staadiumis või vähieelses seisundis ei pruugi mingeid terviseprobleeme veel esineda. Uuringute tulemusel saab väita, et sõeluuringutega on võimalik naiste suremust näiteks rinnavähki vähendada 30–35%.

Rinnavähi sõeluuringutele kutsutakse naisi vanuses 50-69, emakakaelavähi sõeluuringutele naisi vanuses 30-55. Alates 2016. aastast korraldatakse ka jämesoolevähi sõeluuringuid, kuhu oodatakse mehi ja naisi vanuses 60-66. Ravikindlustatud inimeste kontrolli eest tasub haigekassa, ravikindlustuse puudumisel tuleb uuringu eest ise maksta.

Riiklikel sõeluuringutel on ülioluline roll vähi varajasel avastamisel, kuid need täidavad oma eesmärki vaid siis, kui uuringutes osaleb üle 70% sihtrühmast. Sõeluuringutel osalemise protsent Eestis on aga väiksem – keskmiselt osaleb neis 50-55% kutse saanutest. Tänavu esimese poolaasta jooksul on haigekassa andmetel emakakaelavähi sõeluuringutel käinud 24%, rinnavähi sõeluuringutel 28% ning jämesoolevähi sõeluuringutel 35% sihtrühmast. Kuna inimesi kutsutakse sõeluuringule kogu aasta jooksul, selguvad lõplikud tulemused aasta lõpus.

Ravikindlustuse olemasolu ja inimese enda vastutus tervise eest hoolitsemisel

Sõeluuringutele kutsutakse vaid ravikindlustatud inimesi, seega jäävad osa inimesi uuringutest kõrvale ja jõuavad arsti juurde alles siis, kui on tekkinud on juba tõsised kaebused. „Naistearstina pooldan igati seda, et tasuta uuring oleks kättesaadav kõikidele Eesti naistele, olenemata ravikindlustuse olemasolust. Nii oleks võimalik jõuda ka nendeni, kes on ravikindlustuse puudumise tõttu arsti juurde pöördumist aastaid edasi lükanud,“ kommenteerib Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja ja naistearst dr Piret Veerus.

Vähkkasvajad ohustavad nii kindlustatud kui kindlustamata inimesi ning haiguse varajane avastamine ja raviga alustamine võimaldab saavutada paremaid ravitulemusi kui juba kaugele arenenud vähi ravi. „Ravikindlustamata patsiendid jõuavad meie vaatevälja oluliselt hiljem ja kontrolli pöördutakse sageli alles siis, kui on tekkinud kaebused,“ lisab Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnõuandla perinataalkeskuse ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi.

Üleeuroopalisel emakakaelavähi ennetusnädalal pakkus Lääne-Tallinna Keskhaigla Tallinna linnavalitsuse toel ravikindlustamata naistele võimalust osaleda tasuta emakakaelavähi sõeluuringus. „Viie päeva jooksul, mil seda võimalust pakkusime, pöördus vastuvõtule 86 ravikindlustamata naist. Kolmel sõeluuringus osalenud naisel leiti PAP-testis vähieelsed muutused. Tagasiside sõeluuringus osalenud naiste poolt oli väga positiivne: uuriti lisainfot, millal peaks taas kontrolli tulema ning kas oleks võimalik osaleda ka rinnavähi sõeluuringus. Selle väikese projekti põhjal võib öelda, et vähemasti ravikindlustamata naiste huvi sõeluuringute vastu oli suur,“ räägib dr Veerus.

Samas panevad arstid inimestele südamele, et tervise eest hoolitsemine on igaühe enda kätes ja ebatavaliste sümptomite märkamise korral tuleb ise kiiresti arsti juurde pöörduda. „Ida-Tallinna Keskhaiglas on tagatud head võimalused rinnavähi varaseks avastamiseks kõigile inimestele sõltumata ravikindlustuse olemasolust, kuid ainult sellisel juhul, kui inimene ise tuleb õigel ajal arsti juurde. Väga suur osa kaugele arenenud rinnavähkidest on sellised, kus inimene tunneb tükki või näeb rinna haavandumist juba pikemat aega, aga arsti juurde ei tule,“ tõdeb Ida-Tallinna Keskhaigla radioloogiakeskuse juhtiv arst dr Tiia Elvre.

Uuringule peaksid ise pöörduma need inimesed, kes kuuluvad sihtgruppi, kuid pole sõeluuringu kutset kätte saanud, kuna nende tegelik elukoht ei kajastu rahvastikuregistris. „Hinnanguliselt 20-30% kutsetest ei jõua adressaadini, kuid kutse ei ole enam aluseks uuringule pöördumisel – oodatud on kõik, kes sihtgruppi kuuluvad. Inimesed võiksid ise oma tervise eest vastutuse võtta ning jälgida, et regulaarsed tervisekontrollid saaksid tehtud,“ ütleb TÜ Kliinikumi vanemarst-õppejõud dr Sulev Ulp.

Kuidas vähiennetus ja sõeluuringud veelgi tulemuslikumad oleksid?

Uuringul osalemine peab olema võimalikult mugavaks ja kättesaadavaks tehtud. „Osa inimesi kardavad uuringule tulla, peljates halbu uudiseid, kuid õnneks on nad vähemuses. Osa naisi ei taha tulla sõeluuringule haiglasse, kuid tuleksid meelsasti mammobussi,“ toob dr Ulp välja võimalikke põhjuseid, miks uuringutest loobutakse. Uuringu inimestele lähemale toomisesse usutakse ka Ida-Tallinna keskhaiglas – sõeluuringutel osalemise suurendamiseks on mobiilse skriiningukabinetiga kohal käidud mitmetes suurettevõtetes, et inimestele töökohas mugavalt tervise kontrollimise võimalust pakkuda.

Emakakaelavähi sõeluuringuid tehakse täna vaid haiglates, kuid ka siin on võimalusi, kuidas veel rohkem naisi kontrolli saada. „Uuring võiks hõlmata senisest suuremat vanusegruppi. Praegu kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses 30-55 eluaastat, kuid igal aastal avastatakse haigust ka vanematel naistel,“ ütleb dr Veerus.

Jämesoolevähi sõeluuring on korraldatud rinna- ja emakakaelavähi uuringutest erinevalt – seda koordineerib perearst, kes oma nimistu patsiente uuringule kutsub. Kuna tegu on võrdlemisi uue sõeluuringuga, on teadlikkus selle läbiviimise protseduuridest ja vajalikkusest veel madal, kuid perearstide kaasamine võimaldab lihtsamini patsientideni jõuda ning uuringul osalemise aktiivsust suurendada.

Nii sihtgrupi laiendamiseks, ravikindlustuseta inimeste kontrollimiseks, mobiilsete uuringute tegemiseks kui ka kampaaniate korraldamiseks on vaja lisaraha. „Kindlustamata inimeste probleemi kaotaks ära see, kui sõeluuringud oleks rahastatud otse riigieelarvest, mitte haigekassa vahenditest. See võimaldaks sõeluuringuid pikemaks ajaks ette planeerida, sihtrühma laiendada ja annaks nii sõeluuringu teostajatele kui ka osalejatele kindlustunde, et sõeluuring kestab ja areneb. Teadusuuringud on näidanud, et efektiivne on vaid süsteemne ja hästi organiseeritud sõeluuring!“ pakub võimaliku lahenduse dr Ulp.

Teadlikkuse tõstmisega on juba aastaid aktiivselt tegelenud haigekassa, korraldades sõeluuringute kampaaniaid, mille kaudu inimesi vähi riskidest ja ennetusvõimalustest teavitada. Seni on korraldatud rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringute kampaaniad, kuid äsja algas esmakordselt ka jämesoolevähi sõeluuringu kampaania.

Kuigi süsteemis on veel mitmeid kitsaskohti, siis üldiselt on sõeluuringutel osalemise protsent siiski tõusutrendis olnud. „Alustasime 2002. aastal rinnavähi sõeluuringuid 37% osalusega, tänaseks läheneb osalus juba 60%-le. Kui vaadata eraldi maakondi, kus töötab mammobuss, siis seal on osalus juba mitmeid aastaid üle 60%,“ rõõmustab dr Ulp.

Riikliku tervishoiusüsteemi ülesanne on luua sõeluuringuteks võimalused, neid rahastada ja tagada kvaliteet. Inimese roll on kasutada üht suurepärast võimalust oma tervise eest hoolitsemiseks – reageerida sõeluuringu kutsele ja oma tervist kontrollida.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.