“Mida tegid Balti keti ajal Sina?” – “Mina olin Balti ketis!”

1989. aasta augustikuus olin ma saanud 19. aastaseks. Olin kuulnud, et korraldatakse ühist bussireisi sihtkohta Rapla lähedal, vist kuskil Rapla ja Kehtna vahel. Märjama EPT-st oli korraldatud buss, sest sinna sihtpunkti oli minu elukohast, Märjamaalt, ligi 30 km.

Üleskutse oli, et kellel on, võtku kaasa ka sinimustvalged lipud, seda mul kodus ei olnud.

F: okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu kogust

Hakkasin kohe ettevalmistusi tegema. Riietusin oma isa õe, tädi Vilma, Vigala kandi rahvariietesse, sest arvasin, et vaid nii, rahvariietesse riietatuna, saan demonstreerida oma rahvuslikku meelsust.

Kodus öeldi mulle, et see inimene, Valeri Drjomov, kes seda bussireisi organiseeris, oli ise “padupunane” ehk siis ääretult nõukameelne inimene. Reisi ajal piidlesin korraldajat ega saanud aru, mis tas nii padupunast siis on, tundus täiesti tavaline inimene, küll vene nimega, mis väikeses alevis oli ebatavaline. Teadsingi ainult kahte vene nimedega perekonda, nad rääkisid kõik enamvähem puhast eesti keelt.

Kohale jõudnuna oli rahvas juba kogunenud, uutele tulijatele tehti ruumi ja juhatati õigetele kohtadele, sinna, kus oli teelõik veel täitmata. Sõitsime sinna bussiga, seal oli peaaegu inimestest tühi metsa vahel olev maanteelõik, meie bussitäis rahvast jaotati selliselt, et silmside oli olemas järgmise ketilüliga, kuid meie vahel oli ikka üle kümne meetri maad. Kätest kinni hoidmine oli seega võimatu.

Aeg- ajalt tuli mingeid uudiseid, üksteisele hõiguti neid edasi, see seismine seal oli pikk ja igav, meie teelõigul keegi ei filminud ega pildistanud, ühel hetkel öeldi, et aitab, lähme laiali, buss tuli järele ja viidi meid tagasi Märjamaale.

Me ei saanudki kohe teada, kas rahvast oli kohale tulnud piisavalt ja kas kõik ikkagi õnnestus.

Hiljem uudistest kuulsin, et  kõik õnnestus ja meie rahumeelne demonstratsioon jõudis uudistesse üle maailma.

Balti kett oli tähtsündmus, millest pidi kindlasti osa võtma,  et näidata maailmale, et me oleme ühiselt valmis minema eesliinile selleks, et võidelda taas välja vabadus, millest olime kunagi ilma jäänud. Eesti Vabariigi taassünd oli tollal meie kõigi ühine soov.

See demonstratsioon oli selleks, et näidata tervele maailmale, et Molotov- Rippendropi salalepe oli see, mis meid Nõukogude Liidu külge ebaõiglaselt ühendas.

Siiani olen uhke, et Balti ketis osalesin. Oma tuttavatele ma seda väga rääkinud ei ole, sest selles osalemine tundus mulle nii loomulik, et polegi olnud vaja sellega kelkida.

Selle aasta augustis möödub sellest sündmusest 30 aastat, olen elanud selle aja teadmisega, et olen Eesti Vabariigi taastamisele natukene kaasa aidanud. Hilisemad arengud viisidki selleni, et Eesti Vabariik taasiseseisvus.

Kadri Alesmaa-Visnap

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.