Okase muuseumis avatakse näitus “Eesti akvarell 20. ja 21. sajandil”

Evald Okase muuseumis avatakse 13. augustil kell 17 Euroopa akvarellistide ühenduste konföderatsiooni (ECWS) 22. rahvusvaheline sümpoosioni raames toimuv näitus „Eesti akvarell 20. ja 21. sajandil. Näituse kuraatorid on Mai Levin ja Mari Roosvalt, näituse kujundaja Üla Koppel.

Haapsalus toimub 12.-18. augustil Euroopa akvarellistide ühenduste konföderatsiooni (ECWS) 22. rahvusvaheline sümpoosion ja akvarellinäitused on avatud Haapsalu mitmes galeriis. Eestisse on tulemas akvarellmaali meistrid üle Euroopa 14 riigist ja lisaks on festivalile oodatud ka kõik muud kunstihuvilised. Üritus on oluline nii Eesti kui ka Euroopa kunstielu kontekstis – Eestis ei ole enne korraldatud nii mastaapset üritust, mis on pühendatud ainult akvarellimaalile.

Evald Okase muuseumis on samal ajal vaatamiseks Eesti akvarellmaal.

Mai Levin:

“20. sajandi akvarellivalikus heidetakse tagasivaade minevikku ja selle osa ekspositsioonist moodustavad kunstnike akvarellid Mart Lepa erakogust ja kunstnike liidu kogust. Mart Lepp omab kaasaja suurimat erakogu eesti kunstist. Innustatuna oma ema Selma Lepa kogumiskirest, hakkas ta 1960. aastate algul looma kollektsiooni, mis hõlmab laias ulatuses 20.sajandi eesti kunsti, ulatudes mõnel määral 21. sajandissegi. Joonistuste ja estampide kõrval on selles esindatud eri maalitehnikad, rikkalikult ka akvarell.

Kunstnik tegi oma akvarellikogust 2007. aastal, Hando Mugasto 100. sünniaastapäeval erinäituse koos kataloogiga, mille kaanel oli Mugasto art deco’likult geometriseeriv akvarell “Maskiballil” (1924). Üksikute näidetega esindatud meistrid, iseäranis Paul Burman, Eduard Ole, Richard Sagrits valdasid suurepäraselt akvarelli ning nende pärandis on palju töid selles tehnikas. Mitmed kasutasid akvarelli eeskätt kavandi-visandi staadiumis, nt Elmar Kits, kes eelistas guašši ja temperat. Esindatud on 1960-ndate kunstiuuendajad – Ülo Sooster, Olav Maran, Jüri Arrak. 1970-ndatel kerkisid esile noorena lahkunud andekas graafik Marju Mutsu ja tolleaegset uusrealismi tugevasti mõjutanud, nüüd juba aastakümneid Soomes elav maalija Ludmilla Siim.

Eesti Kunstnike Liidu kunstikogu on kunagine ENSV Kunstifondi kogu, mis pärast taasiseseisvumist oli hiljutise ajani Tallinna Kunstihoone valduses. Sellest kogust jagati perioodiliselt töid muuseumidele ja mitmesugustele asutustele, seepärast peegeldab see kunsti arengut kolmveerandsajandi vältel katkeliselt, nt varasematel sõjajärgsetel kümnenditel loodut on seal väga vähe, põhiosa moodustavad 1970-1980. aastatest pärinevad teosed.

19. sajandisse langeb Riia Linna Kunstikoolis enne Esimest maailmasõda õppinud muuseumitegelase ja maalija August Pulsti (1889-1977) sünniaeg. Pulst on kogus esindatud natüürmordiga “Õunad kannuga” (1973). Kunstiteadlase prof Voldemar Vaga joonistuste ja akvarellide näitus Eesti Kunstimuuseumis 1984. aastal oli kunstiavalikkusele avastuslik: eriti üllatasid abstraktsed akvarellid 1930. aastate keskelt (“Impressioon sinises”, “Impressioon kollases”).

Ajalooline väärtus on Aleksander Pilari (1912-1989) akvarellil “Kunstifondi hoone ehitus” (1951), mis kujutab Tallinna Kunstihoone kõrval asuvat, 1953. aastal valminud maja ehitusjärgus. Aleksander Pilar oli Enno Lehise (1912-2011) ja Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kõrval üks sõjajärgsetel aastatel esilekerkinud ning elu lõpuni heal tasemel töötanud akvarelliste. Nad esindasid temperamentselt üldistavat, laia joonega, efektselt sulatustehnikat rakendavat laadi.

Akvarellis on viljeldud erinevaid žanre, ent üks tähtsamaid on sõjajärgsel ajal olnud linna- või maastikuvaade, impressionistlikult jäädvustatuna reisidel, loomematkadel või ka koduümbruses. Selle näidetele Evald Okase akvarelliloomingus, mis on praegu eksponeeritud muuseumi teisel korrusel, lisanduvad EKL-i kogust valitud tööd: peale Pilari, Lehise ja Lember-Bogatkina veel Tartu akvarellistilt Eduard Maaserilt (1916-1990), maalijalt Ülo Tederilt (1923-2008), graafik Enno Ootsingult (1940).

Üldiselt liiguti alates 1960. aastate teisest poolest ka konkreetsetest paikadest lähtudes poeetilise visiooni poole, mille heaks näiteks on Malle Leisi (1940-2017) sarjad “Võrumaa” ja “Tõhela” (1980-ndate algus). Konkreetne kasvab üle konstruktiivseks graafik Kaisa Puustaku (1945) akvarellis “Telk” (1987), sürrealistlikke nägemuspilte on loonud aastail 1973-1979 Tallinnas tegutsenud ukraina maalija Vladimir Makarenko (1943) ning teatrikunstnik ja kirjanik Ervin Õunapuu (1956).

Muinasjutulis-fantastilisse maalima juhib meid oma detailipeentes stilisatsioonides Maara Vint (1955). Valikule Eesti Kunstnike Liidu kogust oleme lisanud Richard Uutmaa (1905-1977) töö galeriilt Vernissage ning Roman Haavamäe (kuni 1937 Espenberg, 1891-1964) akvarelle oleme saanud tema lapselapse, kujunduskunstnik Margus Haavamäe kogust. R. Espenberg omandas kunstihariduse Tallinna Kunsttööstuskoolis ning sidus oma elu 1920. aastal Haapsaluga, mida ta on kaunistanud dekoratiivskulptuuride ja mälestussammastega.

Näituse teine osa uurib akvarellimaali tehnikat tänapäevasest vaatenurgast ja kaasaja kunsti kontekstis. Uuemaaegset akvarellimaalitehnikat harrastavatest kunstnikest osalevad Leonhard Lapin, Marko Mäetamm, Liisa Kruusmägi, Anneliis Vabul, Kristin Rei, Mariann Hakk-Eve, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Marje Üksine, Naima Neidre, Mari Roosvalt, Illimar Paul jpt.”

Näitus „Eesti akvarell 20. ja 21. sajandil“ kestab kuni 15. septembrini.

Suvise kunstiprogrammi perioodil toob muuseum Haapsalu kultuuriellu Evald Okase loomingu kõrval mitmeid põnevaid näituseid ning pakub kunstikursustel osalemise võimalust lastele ja täiskasvanutele.

Evald Okase Muuseum Haapsalus jääb avatuks 15. septembrini T-P kell 12-18

Tutvu muuseumi suvise programmiga SIIN.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.