Vormsi raamatukogu tähistas 100. sünnipäeva

Vormsi raamatukogu tähistas laupäeva 27. juulil 100. sünnipäeva seminariga Vormsi koolimajas (samas asub ka raamatukogu). Ettekandega esines endine Vormsi raamatukogu juhataja, 83-aastane Meeli Süster, kes kõneles raamatukogutööst nõukogude ajal.

Süster töötas Vormsi raamatukogus aastatel 1956-1983, kokku 27 aastat. Seminaril osales veel Annika Lilja (Ajango), kes raamatukogus töötas aastatel 1983-2005 ja kolis selle aja sees raamatukogu neli korda ühest kohast teise.

Oma mälestusi jagas ka Külli Kivi. Vormsi raamatukogu praegune juhataja Ene Rand ütles, et teadaolevalt on raamatukogus saja aasta jooksul olnud kümme juhatajat.

Vormsi raamatukoguhoidjad (vasakult): Meeli Süster, Annika Lilja, Külli Kivi ja Ene Rand. F: Toivo Tomingas<

Ene Rand koostas näituse kogu vanematest raamatutest, vanim on 1893. aastal trükitud piibel. Raamatukogu esimest templit kannab 1913 Stockholmis välja antud rootsikeelne aianduse käsiraamat, mis rändas koos põgenikega Rootsi ja jõudis nüüd tagasi saarele.

Ülevaatlikult Vormsi raamatukogu ajaloost, sellest, mis hetkel Haapsalu raamatukogus kogutud.

Vormsi rootsikeelne raamatukogu asutati 1919., eestikeelne 1924. aastal. 1920. aastal Vormsi Eesti algkooli koosoleku protokollis seisab:

“Koosolekule ilmunud viis liiget. Juhatas koosolekut hr. esimees Spuhl, arutati raamatukogu küsimust. Septembrikuust 1919 kooli juures olevale avalikkusse rahvaraamatukogusse juuretulnud 132 köidet, nii et kogus praegu 233 raamatut on. Raamatukogu suurendamine oli võimalik ainelise abi tõttu, mis tuli Haridusministeeriumi Rahvaharidusosakonnalt (250 marka), õpilaspidu puhas ülejääk 260 marka, koolitrahvid 49 marka, kokku 559 marka. Osavõtmine raamatukogust on kaunis elav, jaanuarist 1920 kuni tänase päevani on loetud 914 korda.

Raamatukogus puudub hulk paremaid ja uuemaid raamatuid, mille muretsemine väga tähtis. Selleks on vaja abinõusid soetada. Otsustati vabatahtlikku korjandust raamatukogu tarvitajate hulgas toime panna ning Haridusministeeriumi Rahvaharidusosakonna poole palvega pöörata, Vormsi raamatukogu ka sel aastal toetada. Palve toetada saarel ka eesti rahvast ja kultuuri saadeti teele. Hr. Spuhl kirjutas, et kuna Rootsi riik Eestis tegutsevaid rootsi keelseid koole ja raamatukogusid jõudsalt toetab, siis peaks Eesti riik seda sama võrdselt tegema.

„Loodetavasti ei saa ka valitsus meile oma abi keelama, nii raske kui see praegustes riigimajanduse oludes ka on. Tingimata tarvilik on luua siin Eesti vaimline keskkoht hea raamatukogu ja lugemistoa näol ning jalule aidata Eesti kool. Vastasel korral ei suuda meie rootslaste kõrval, kel suuremad kultuurivarandused käepärast, püsida ja meid ähvardab rahvuslik kärbumine ja kadu“.”

1920. Aasta juunikuust pärit vabariiklik „Küsimusleht raamatukogude kohta“ annab teada:

“Raamatukogu nimetus Vormsi Eesti algkooli juures asuv rahva-raamatukogu, ülalpidaja Vormsi Eesti algkooli hoolekogu, asub Hullo külas. Kaugus Haapsallu 20 versta. Raamatukogu on kõigile soovijaile, asub koolimajas, omaette ruumi ei ole, lugemistube ei ole. Raamatukogu asupaigast kõige kaugema lugeja elukohani 6 versta. Raamatukogu avatud talvel iga päev, suvel pühapäeviti. Lugeja võib raamatut oma käes pidada 2 nädalat. Raamatuid on kogus 296 eksemplari, nende seas ilukirjandusliku sisuga 131. Lugemiseks antakse välja ka köitmata raamatuid. Raamatukogu tarvitajaid on 92.

Kogu ei ole kava järele korraldatud. Raamatukogul on inventariraamat, kuhu raamatud ostmise järjekorras sisse kantakse. Lugejad tarvitavad raamatute väljavalikul inventariraamatut, eraldi nimestikke. Raamatukoguhoidja on õpetaja, tasu ei saa. Raamatukogu ümbruskonnale tutvustamiseks on teadaanded õpilaste kaudu ja koosolekutel. Raamatukogu tutvustamiseks veel vaja: raamatukogu ennast väärtuslikumaks teha.”

Läänemaa avalike raamatukogude nimestik 1927/1928: (teiste seas) Vormsi valla rootsi-keelne rahvaraamatukogu. Vormsi valla eestikeelne rahvaraamatukogu.

1930. aasta Postimees kirjutab, et Haridus- ja sotsiaalministeeriumi lahkel korraldusel ja toetusel toimusid Vormsi saarel, algkooli ruumides Täienduskursused Eesti rootsi algkoolide õpetajaile. Täienduskursused viidi läbi eesti keeles, eesti ajaloos ja maateaduses, rootsi keeles ja matemaatikas… 1932. aasta kaks suuremat „sündmust“ Vormsil olid Rootsi kuninga külaskäik ja suurpõleng. Kuidas need raamatukogu elu puudutasid, pole kahjuks teada, samal aastal saarel tabatud arvatavad soome piiritusevedajad loodetavasti mitte… 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli saarel 2547 elanikku, neist vaid 114 eestlased. Tänu geograafilisele asendile püsisid vormsi rootsi keel ja kultuur järjepidevana aastateni 1943–1944, mil enamik rannarootslastest põgenes Rootsi. Küll oleks huvitav teada saada/ leida sellest ajast pärit mälestusi raamatukogust.

Lääne Elu, 10. september 1935.: Raamatuaasta aktus Vormsis. Raamatuaasta juubeli pidustus Vormsis algas eesti-, rootsikeelse jumalateenistusega, kus pidas päevakohase jutluse õp. H. Pöhl. Kell pool 1 päeval korraldas Rootsi haridusselts kirikla ruumes aktuse, kuhu kogunes rohkesti kuulajaid. Peale avasõna õp. Pöhl´ilt pidas P. Adams Tallinnast sütitava ja sisuka eestikeelse ettekande teemal „Raamatu tähtsus Eesti kultuurses arengus”. Huvitava rootsikeelse kõnega köitis kuulajaskonda mag. Svensson Haapsalust.

1935. aastal hakati Vormsile ehitama ka uut koolimaja (valmis 1937), mis on olnud kaua ka raamatukogu üheks asukohaks. Samal aastal asutati veel Vormsi haigla ja saart külastasid Rootsi sõjalaevad.

1939. Aastal oli Vormsi raamatukogus 1013 raamatut, 387 laenutust. Postimees, 15.08.1939 kirjutab: “Pidulik suursündmus Vormsi saarel. Peaminister K. Eenpalu viibimine Vormsis oli Eesti valitsuse juhi esmakordne külaskäik sellele saarele. Muude toimetuste seas pidulik aktus, peaministri külaskäigu puhul oli harilik tööpäev kuulutatud pühaks kogu saarel, vormsilased rahvarõivais. Puhkpilliorkester esimest korda saarel. Enne peaministrit rikastasid aga saare kultuurielu veljestolased üliõpilasseltsist, kes korraldasid suvipäevil plagiaadivõistluse. Päevade huvitavamaiks ettekandeiks osutusid vil. dr. M. Toomse humoristlik ülevaade Vormsi saare ajaloost, keelest ja kultuurist ja plagiaadivõistlused, parimaile “plagiaatoreile” jagati auhindu.”

1941. aasta 3. juuni Rahvaraamatukogude võrgu kinnitamise juhendist leiame sellised andmed:

Vormsi Valla Keskraamatukogu Kärrslätti ja Norrby Haruraamatukogu. Aga olulisem – algasid küüditamised. Vormsil oli kaks küüditamist 14. juunil ja 1.-3.(4.?) juulil. Mälestuste järgi viidi vormsilased mõlemal korral Sviby sadamast Haapsalu Vana-sadamasse mootorpaadil “Svealand”. 1941. aastal ilmus Vormsis õpetaja Tomas Gärdströmi lugemik keskastmele. Keskastme lugemikus olid rootsi lugemispalade kõrval tolleaegsete nõuete järgi rootsi keelde tõlgitud ka lugusid Lenini lapsepõlvest, Stalini seminariaastaist ja muud seesugust. Aga seegi ei päästnud Gärdströmi, 1941. a. ta arreteeriti.

1943 lubasid Saksa okupatsioonivõimud vormsilastel lahkuda Rootsi tingimusel, et maha ei jää tühje talusid ega peremeheta vara. 1944 lahkuti juba talusid tühjana maha jättes. Sisserändajatel, kelleks olid enamasti eestlastest sõjapõgenikud idast (Pihkva ja Leningradi oblastist), puudus isiklik suhe nii saare kui selle kultuuri pärandiga. Nii näiteks asus 1948. aastal Norrby haruraamatukogu Nilsase talus, mis oli jäetud Vollmannide hooldada pererahva Nielseni pere poolt, kes läksid sõja eest Rootsi, lootusega peagi naasta. Norrby raamatukoguhoidja sai raamatute komplekteerimisel abi Vormsi raamatukoguhoidjalt Artur Möldrilt. Uusi raamatuid osteti Haapsalust, raamatukoguhoidjad pidasid arvestust ja laenutasid.

Vormsi saare Hullo ehk Vormsi I raamatukogu juhataja Artur Möldri vestleb lugejate aktiiviga, 1948.

Vormsi saare Hullo ehk Vormsi I raamatukogu juhataja Artur Möldri vestleb lugejate aktiiviga, 1948.

1951. Aasta ajaleht Stalinlikul Teel kirjutab:

“Stalinliku Konstitutsiooni päikese all elab kolhoosiküla vaba, rõõmsat, töökat, kultuurset elu, ehitab kommunismi. Igasse kodusse ajaleht! Ajakirjandusliidu Haapsalu Osakonna andmeil olid rajooni sideasutised täitnud 1952. a. ajakirjanduse levitamise plaanist 3. detsembriks 1951. a. protsentides järgnevalt – Asuküla 55,6, Haapsalu 23,9, Vormsi 6,5…

Rajooni sideasutised ei seisa ajakirjanduse levitamisel oma ülesannete kõrgusel. Äärmiselt loiust ja vastutustundetust tööst kõnelevad faktid ise. Nii on Riguldi, Vormsi, Vaisi jt. sidejaoskonnad suutnud 1952. aastaks vastu võtta ainult 10-20 ajalehe tellimust. Nende sidejaoskondade juhatajaid ei huvita üldse, kas kolhoosnikud saavad endale tellida ajalehti. Täiesti on unustatud töö ühiskondliku aktiiviga. Jääb vaid loota, et raamatukokku olid „õiged“ lehed tellitud…”

Kuigi – artiklis on ka märgitud, et raamatukogude lugejad loevad vähe ühiskondlik-poliitilisi, populaar-teaduslikke ja põllumajanduslikke teoseid. 1954. aastal Stalinlikul Teel märgib ära Vormsi I raamatukogu juhataja Artur Möldri pikaajalisi kogemusi (25 aastat raamatukogus). 1950-ndatel laenutas õpilane Toivo Tomingas Hullos raamatu „Tihase kalender“. Toivo: “Esimene koolitalv andis mulle ka kustumatu mälestuse asutusest, mida külastasin siis elus esimest korda. See oli Vormsi raamatukogu, mis asus koolimajast vaid paarsada meetrit eemal, üle tee. Minu mäletamist mööda seal, kus praegu (2010-ndad) vallamaja. Ju see külanõukogugi sealsamas oli. Töötas raamatukogus üks mõnus vanataat. Kui ma õigesti mäletan, oli tema nimi Möldri. Esimene laenutatud raamat neist loetud sadadest, kandis nime „Tihase kalender“, järgnesid riburada pidi Setu muinasjutud, Korea muinasjutud, Osseedi muinasjutud, Tublid loomad, Pöial-Liisi jne. jne. jne. 1961 kaotati Vormsil külades asunud harukogud ning raamatufond koondati ühtseks koguks (1990-ndate) vallamajja Hullos.”

T. Tominga fotol omaaegne lugeja(1960-1965) ja nüüd(2019) veteransportlane, teivashüppaja Verner Friberg kunagise raamatukogu trepil, mida kulutas sadu ja sadu kordi.

1956-1983 töötas Vormsi raamatukogus Meeli Süster, maist 1983 kuni veebruar 2005 aga Annika Ajangu, mõlemad jagasid oma mälestusi ka raamatukogu juubelil. Loodame need tekstid lisada meie kogutule.

1991. aastast, mil algas jälle nn vabariigiaeg ja Läänemaad külastas juba uus Rootsi kuningas, vene piirivalve asendus eestlaste omaga, on raamatukogu Vormsi valla alluvuses, esialgu asus vallamajaga ühise katuse all.

1996. aasta maakondlikust kokkuvõttest komplekteerimise teemal: aasta jooksul täienes Vormsi raamatute kogu 252 eksemplariga, millest teabekirjandus moodustas ligi 20% ja valiknimekirjast saadi ¼. Kuna raamatukogu on muust maailmast eraldatud, n-ö „meretagune asi“, peaks otsima võimalusi kogu mitmekülgsemaks täiendamiseks, sest vajalikku raamatut ei ole võimalik isegi naaberkogust laenata. 1998. aastal kolis raamatukogu Annika juhtimisel, üldse kolis ta aastate jooksul raamatukogu neli korda, koolimajja.

1999. aastal kirjutab ajaleht, et Vormsi sai meierei asemele internetipunkti, mis avati 15. oktoobril raamatukogus. 2005. aastal asus Vormsi raamatukogus tööle Külli Kivi, kes oli ka koolis õpetaja ja kes on koostanud Vormsi kultuuriloo uurimustöö „Suuline ja kirjalik traditsioon Vormsi kultuuriloos“. 2006. aasta aruande järgi raamatukogus 279 lugejat, fondides kokku 12 030 raamatut. Raamatukogu laenutustähtaeg oli 30 kalendripäeva, laenutati nii raamatuid kui ka ajakirjandust. Lugejate kasutuses avariiulitega ilu- ja aimekirjanduse toad ning lugemissaal-lastetuba perioodika ning lastekirjandusega tutvumiseks. Samuti töötas raamatukogus kahe kohaga avalik internetipunkt ning raamatukogu lähiümbruses asus traadita interneti leviala.

2013. aasta novembrist kasutusel raamatukoguprogramm U3. Peale Küllit töötas raamatukogus Riina Kabel, 2014. aasta märtsist aga Esta Paulus. Raamatukogus vahetati välja keskküttesüsteem. Kooliraamatukogu ühendati rahvaraamatukoguga. Vallavanem Tanel Viks oli väga raamatukogusõbralik, muuhulgas aitas tagasi ka erilised väga vanad, Läänemaal ainukesed spetsiaalsed raamatukogukapid.

Raamatukoguhoidja Esta Paulus Vormsi raamatukogus 2014. aastal. F: Kersti Brant

2018. aastal osteti raamatukokku 210 uut raamatut, kustutati 661 teavikut. Perioodikast osteti maakonnaleht Lääne Elu, päevaleht Postimees ja nädalalehed Eesti Ekspress (lugeja soovil) ja Õpetajate leht. Ajakirjadest olid tellitud Hea Laps, Täheke, Loomingu Raamatukogu, Eesti Naine, Pere ja Kodu. Raamatukogu teeninduspiirkonnas 419 inimest, neist kasutas raamatukogu 131, sh 39 last, laenutas 111 (statistilise aruande järgi). Aktiivseim täiskasvanud lugeja laenutas 57 raamatut, aktiivseim laps 14 raamatut.

2019. aastal, tavapärasele raamatukogutööle lisaks, tähistas Vormsi raamatukogu oma 100-aastast juubelit seminariga Vormsi koolimajas.

Suur tänu kõigile, kes on hoidnud saja aasta jooksul Vormsi raamatukogu. Ja oleksime iga uue lisanduva mälestuskillu, foto eest tänulikud.

Kersti Brant
Lääne maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.