Kuidas toimib taaskasutatud rõivaste äri ja kui palju visatakse prügisse?

Tänane Maaleht kirjutab, kuidas kiirmoe pealetung ja rõivaste kvaliteedi langus mõjutab tarbija harjumusi, mille tulemusel kannavad inimesed rõivaid lühikest aega. Rõiva- ja tekstiilitööstus on naftatööstuse järel maailma suurim reostaja, kiirmoe ärimudel suurendab jäätmete teket veelgi.

Eestis on lugematu hulk taaskasutuskauplusi, ka neis on märgata, et rõivaste kvaliteet on aastatega halvenenud ja suur osa müüdavast kaubast jõuab lõpuks prügimäele või põletusahju.

Suur osa kiirmoekettide toodangust jõuab taaskasutatud rõivaste poodidesse või olmeprügisse. F: Pexels

“Raske on täpselt hinnata seda, kas just headel aegadel antakse ära uuemaid asju, küll aga saab juba üsna mitme viimase aasta trendina välja tuua seda, et kiirmoe pealetungi ja pideva laienemise tulemusel on riiete kasutuskäive järjest lühem,” lausus Humana Sorteerimiskeskuse tegevjuht Margus Suik.

See tähendab tema sõnul, et tõenäoliselt kantakse riideid vähem, enne kui ostetakse uus ja siis viiakse rõivaese Humanasse. “Aga ühtlasi tähendab kiirmood ka odavamat kvaliteeti ja kokkuvõttes riideeseme lühemat kasutusiga,” lisas ta.

Suik märkis, et Humanasse jõuab ka mõningal määral peaaegu uusi rõivaid, harvem päris uusi. “Samas pole see garantii, et peaaegu uus asi kindla peale ära ostetakse, sest meie klientidel on kindlasti erinevaid ostueelistusi,” lausus ta. “Kes tuleb müügitsükli alguses otsima mõnda eksklusiivsemat riideeset, kes vastupidi – tuleb müügitsükli lõpus ostma odavama hinnaga asju; kes tuleb siis, kui just vaja või huvi on. Kliente ja nende eelistusi on erinevaid. Aga arvata võib, et kui asi on peaaegu uus ja muidu ka korralik, siis on tõenäosus suurem, et see ära ostetakse.”

Humana sorteerimiskeskuses ainult sorteeritakse riideid, muid tegevusi nendega ette ei võeta. “Küll aga meie kauplused jõudumööda aurutavad enne müüki riideid, et nendest suuremad kortsud välja saada ja parem väljanägemine anda,” ütles Suik.

Prügisse läheb Humanas sorteeritust ainult 5-6 %. Kõik ülejäänud riided leiavad endale mingi rakenduse – mis ei sobi kauplustesse, lähevad teistesse n-ö madalamatesse kategooriatesse ja saadetakse riigist välja.

“Suures plaanis võib öelda, et umbes 20% kõigest, mida me sorteerime, on sobilik kauplustes müümiseks. Keskmiselt 70% meie kauplustesse saabunud kaubast suudame me müügitsükli jooksul, vastavalt siis viis või kaks nädalat eri tüüpi kaupluste puhul ära müüa,” selgitas ta.

Kõik see, mida pole Humana kauplused müügitsükli jooksul suutnud ära müüa, viiakse tsükli lõppedes sorteerimiskeskusse tagasi ning tehakse järelsorteerimime.

“Ainult siis toimub see eraldi sorteerimisahelas, mis tähendab, et kaupluses juba olnud riideese enam sinna tagasi kunagi ei lähe. Realiseerime need eelpool mainitud madalamate kategooriatena müügiks eksporti ja ka meiepoolseteks annetusteks arenguriikide abiprojektide toetamiseks,” rääkis Suik. “Jäätmeteks, millega meil tõepoolest midagi teha pole, läheb 5-6 % kogu meie toodangust.”

Humana sorteerib ja müüb eri Euroopa riikidest kogutud ja toodud rõivaid. Umbes 20% oma sorteerimismahust kogutakse ise Eestist, ülejäänust suurim osa Soomest, aga ka Rootsist, Norrast, Hollandist ja Saksamaalt.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.