Oru hooldekodu sai energiatõhusaks muutmiseks toetust

Kohalikel omavalitsustel oli võimalus taotleda riigilt toetust hooldekodude energiatõhusaks muutmiseks ja uute liginullenergiahoonete ehitamiseks. Riik otsustas toetada 10 hooldekodu renoveerimist kokku 2,26 miljoni euro eest ja 11 liginullenergiahoone ehitamist kokku 5,57 miljoni euro eest.

F: Oru hooldekodu

Hooldekodude energiatõhusamaks muutmiseks esitati 13 ja uute liginullenergiahoonete ehitamiseks 12 taotlust. Sõltuvalt omavalitsuse majanduslikust võimekusest oli maksimaalne toetus rekronstrueeritava hooldekodu kohta 472 500 eurot ja uue hooldekodu loomisel 700 000 eurot. Kokku oli eelarves projektide jaoks ette nähtud ligi 9,5 miljonit eurot.

Uue hooldekodu loomisel tuleb omavalitsusel vähemalt samade ruutmeetrite arvuga maksimaalselt E energiaklassi märgisega hoone maha müüa või lammutada. Hooldekodude renoveerimist ja ehitamist kaasrahastab riik kasvuhoonegaaside kvoodikauplemisega saadud tulust.

TOETUSE SAAJAD

Hooldekodu energiatõhusaks rekonstrueerimine:

–          Järvakandi (Kehtna vald)

–          Ulvi (Vinni vald)

–          Häädemeeste (Häädemeeste vald)

–          Kõpu Hooldekodu (Põhja-Sakala vald)

–          Kääpa Sotsiaalkeskus (Võru vald)

–          Varbla hooldekodu (Lääneranna vald)

–          Oru hooldekodu (Lääne-Nigula vald)

–          Rapla Hooldekeskus (Rapla linn)

–          Peipsiveere Hooldusravikeskus (Peipsiääre vald)

–          Karjaküla Sotsiaalkeskus (Lääne-Harju vald)

Liginullenergiahoonete ehitamine:

–          Mulgi vald (Mõisaküla)

–          Pärnu linn

–          Põlva linn (2 hoonet)

–          Tartu linn

–          Otepää linn

–          Setomaa vald (Mikitamäe)

–          Hiiumaa vald (Hindu)

–          Lääneranna vald (Koonga)

–          Põltsamaa linn (2 hoonet)

Lisaks üldhooldusteenuse kvaliteedi parandamisele on riik seadnud ka laiema eesmärgi hoolekandesüsteemi korrastamiseks ning keskendub esmajärjekorras pikaajalise hoolduse kaasajastamisele. Eesmärk on, et inimene saaks vajalikke teenuseid õigeaegselt ja vajalikus mahus, sõltumata sellest, milline on tema kodukoht. Samavõrd oluline on vähendada perekondade hoolduskoormust, tagada omastehooldajate töö- ja pereelu ühitamise võimalused. Selleks mõeldakse koos valdkonna ekspertidega läbi, kuidas peaks hooldusteenuseid tulevikus Eestis korraldama ning viiakse lähiaastatel ellu vajalikud muutused.

Tänavu kevadel toetas riik ka 806 hooldekodukoha kohandamist dementsusega inimestele ning rahastas 124 uue teenusekoha loomist kokku 1 485 000 euro eest.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.