Läänemaa hobitegija käsitöövein sai konkursil teise koha

Üheksandat korda toimunud käsitööveini- ja siidri konkurss meelitas tänavu võistlustulle 108 joogi pruulijaid. Teiste seas pääses finalistide sekka Haapsalust pärit Urmas Rahuvarm, kelle kirsivein kuulutati teise koha vääriliseks.

Urmas Rahuvarm. F: Eesti Väikepruulijate Liit

Käsitööveini- ja siidrikonkursi korraldaja, Valgejõe Veinivilla perenaine ning Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige Tiina Kuuler tõi välja, et tänavu võistles finalistide seas kõige enam sõstraveine. “Samas pole see üllatav, sest mustsõstra saak oli mulle väga hea,” märkis ta. “Finaalis oli traditsiooniliselt palju ka õunaveine, samas rabarberit oli aga võistlustööde hulgas üllatavalt vähe,” kirjeldas Kuuler.

Kuuler selgitas, et käsitööveini ja -siidrikonkursi hindamine käis viiepalli süsteemis. “Tänavuse konkursi teeb erakordseks see, et kunagi varem kaheksa aasta jooksul pole võistlustööd nii palju punkte saanud,” märkis Kuuler.

“Hea meel on ka selle üle, et võistlema saadetakse veine, mis on jõudnud juba pisut keldris seista ja areneda. Nii näiteks olid kaks õunaveini aastast 2012, kolm veini aastast 2016 ja kaks veini ka aastast 2017,” märkis Kuuler.

Tänavuseks parimaks hobitegija veiniks tunnistati Pärnumaalt pärit Airi Elbi mustsõstra-õunavein. Võiduveini autorit premeeriti veinitundja baaskursusega Eesti Sommeljeede Erakoolilt.

Samuti tunnustati Urmas Rahuvarmi kirsiveini, mida autor saab nüüd oma esimese ametliku veinipartiina Valgejõe Veinivillas Dansukkeri toel valmis kääritada. Lisaks võidutööle valiti sadade võistlustööde seast finaali ka tema teine mustsõstravein, mis jäi jagama 12.-13. kohta.

Parimate seas toodi välja ka Tallinnas tegutsev hobipruulija Aave Priimets, kelle võistlustööks oli mustsõstra-aroonia käsitöövein. Autorit premeeriti uhke kinkekaardiga veinitarvikute pakkuja Cidermill poolt, kes jagas kinkekaarte ka teistele finalistidele.

Ühtekokku võttis tänavusel konkursil omavahel mõõtu 108 võistlusjooki ning neid võistlustöid laekus 47 hoitegijalt. Kõige enam saadeti konkursile õunaveine – kokku 24. Samuti laekus konkursile üsna palju metsmarjadega jooke (18) ja vaarikate-maasikatega jooke (17) ning 17 jooki eri värvi sõstardega. 12 erinevas joogis kasutati aga luuvilju.

Hobitegijatele mõeldud Eesti Väikepruulijate Festivali ja selle raames toimunud käsitööjookide võistlusi korraldanud Eesti Väikepruulijate Liit on loodud 2013. aastal eesmärgiga edendada Eesti kästiööõlle, -veini ja -siidritootmise kultuuri ning arendada Eesti alkoholikultuuri läbi kõrgkvaliteediliste toodete pakkumise ja tarbija harimise. Liitu kuulub täna enamik Eestis tegutsevatest väikestest õlle-, siidri- ja veinitootjatest, kelle toodangumaht ei ületa 5 miljonit liitrit aastas.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.