Eesti noorte meistrivõistlustelt tuli Läänemaa klubidele neli medalit, osavõtt oli aga ahtake

Rakveres lõppesid 27.-28. juunil peetud Eesti noorte kergejõustiku meistrivõistlused. Kokku asus U23, U20, U18 vanuseklassides võistlustulle 548 kergejõustiklast 46-st Eesti kergejõustikuklubist.

Meie maakonna kolm kergejõustiklubi olid samuti kõik esindatud. Haapsalu Kergejõustikuklubi võitis kaks kulda ja ühe pronksmedali, JK Tempo kaukasse tuli üks meistritiitel. Läänemaa Kergejõustikuklubi sel korral medalivõiduni ei küündinud.

Kogu võistluse üheks edukamaks sportlaseks oli kahtlemata Haapsalu KJK sportlane Kevin Sakson. Kettaheites ja kuulitõukes võitis U20 vanuseklassi sportlane kaks väga kindlat meistritiitlit. Tema kettaheites võidetud kuldmedalitulemus 60.72 oli hõbedamehe tulemusest üle üheksa meetri parem. Mis veelgi tähelepanuväärsem, nimetatud tulemus on hetkel alla 20-aastaste maailma kuues ja Euroopa edetabelis lausa teisel kohal.

Kevini treener Ants Kiisa jäi samuti väga rahule: “See ei olnud välgatus, kolm katset olid üle 60 meetri, see on juba näitaja.”

Muidugi on see ka noormehe 1,75 kg kettaga heidetud isiklik rekord. Teise kuldmedali, mis ilmselt juba enne võistlust talle kuulus, võttis ta kuulitõukes. Kuuekilose raudmunaga tõugatud tulemus 17.60 oli pea kaks meetrit parem kui hõbedamehel. Kevin Saksonit ootavad suvel ees Euroopa noorte meistrivõistlused, mis peetakse Rootsis.

Anna-Maria Vjazemski koos oma treeenri Heiko Väädiga. F: Erakogu

Ka õrnema soo esindaja tõi meistrivõistluste medali Haapsalu klubile. Anna-Maria Vjazemski sai neidude U20 vanuseklassi 100 meetri tõkkejookus eeljooksust kolmanda ajaga 14,96 finaali. Finaalis suutis ta pea kaks kümnendikku veel oma tulemust parandada ja võitis korraliku tulemusega 14,78 Eesti meistrivõistluste pronksmedali. Kahjuks puhus lubatust tugevam taganttuul ja edetabelisse hea tulemus ei lähe.

Siiski jäid nii Anna-Maria kui ka tema treener Heiko Väät jooksuga väga rahule. Üldse olid tuuleolud Rakveres väga halvad. Osal sprindialadel puhus tuul lausa 5-6 m/s kord tagant ja siis vastu.

Kahjuks sai just Anna-Maria halbasid tuuleolusid tunda kaugushüppes. Ühel oma trumpalal ebaõnnestus võistlus ja loodetud tulemust ei tulnud. Protokolli läks 4.97 ja 13. koht.

Kolmaski kergejõustiklane oli esindatud Haapsalu KJK-st. U20 sportlane Kristofer Kikut tegi kaasa 100 meetri jooksus ja kaugushüppes. Sprindis sai ta korraliku aja 11,88, kuid taas puhus tugevam taganttuul. Protokolli läks Eesti meistrivõistluste 14. koht. Kaugushüppes ei õnnestunud võistlus aga kõige paremini. Tulemusega 5.58 sai ta 11. koha.

Kolmanda Eesti meistritiitli tõi kodumaakonda JK Tempo sportlane Ruslan Sergatšjov. Mihhail Jutkini õpilane on hetkel oma ala suverääne valitseja. 5000 meetri käimises tuli võit elu parima tulemsuega 22.52.0.

Läänemaa Kergejõustikuklubi, kolmas meie maakonna klubi oli esindatud kahe sportlasega.

Neidude U18 vanuseklassis tegi elu esimesel tiitlivõistlusel korraliku etteaste Maria Reks. Odaviskes, milles ta tuli ka Läänemaa täiskasvanute meistriks, sai ta 24 sportlase hulgas korraliku 11. koha. Siin viskas neiu 500-grammise odaga uueks isiklikuks rekordiks 33.38. Finaali viinuks 1,5 meetrit pikem odakaar. Samuti jooksis ta 400 meetrit ja 800 meetri distantsil. Neist viimases tuli meistrivõistluste 13. koht ajaga 2.57,13.

Noormeestest tegi korraliku etteaste U20 vanuseklassis Tambet Järve. Kevadel Tallinna inglise kolledži hõbemedaliga lõpetanud kergejõustiklane jooksis kõigil sooritatud kolmel jooksualal isiklikud rekordid. Neist 400 meetri tulemus 55.61 andis 9. koha. 800 meetri tulemus 2.13,71 andis 11. ja 200 meetri aeg 24,61 21. koha. Mõlema noore treener Jaanus Getreu jäi tulemustega rahule: “Saan ainult aitäh noortele öelda. Selline suhtumine väärib kiitust.”

Selle võistluse juures saame taas tunda rõõmu medalivõitude ja heade tulemuste üle. Kuid mõttes mõlgub mure. Meie kolme maakonna kergejõustikuklubi peale oli kolmes vanuseklassis esindatud vaid kuus sportlast. Seda on ikka väga vähe. Kindlasti on võimalikel võistlejatel loobumiseks oma põhjused. Kuid siiski. Kas sportlasele, kes sportlase moodi treenib, ei peaks riigi meistrivõistlused olema aasta tähtsaim võistlus? Või oleme meie, treenerid, lasknud noortel ise liialt otsustada, mida ja kus sportlane tähtsa võistluse ajal midagi muud teeb. Julgemata rangemalt otsustusprotsessi sekkuma.

Kas õigused ja kohustused on segamini? Või polegi enam selles vanuses 17-19-aastasi sportlasi järele jäänud. Neid, kes veel üks-kaks aastat tagasi Eesti noorte meistrivõistlustel meid medali ja ka tiitlivõitudega rõõmustasid.

Jaanus Getreu

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.