JUUBEL: Heategevast peost alguse saanud Liivi raamatukogu on püsinud 100 aastat

17. mail 2019 tähistatakse Liivi (olnud ka Jõgisoo) raamatukogu 100. juubelit, ja selle puhul ülevaatlikult raamatukogu ajaloost.

Esimesed kirjalikud teated raamatukogu kohta Liivil on aastast 1919. Jõgisoo Haridusselts korraldas esimese seltsipeo, kus laulis segakoor ja esitati näidendid „Suured vaimud” ning „Noor noorega ja vana vanaga”. Peo sissetulek anti seltsi raamatukogu asutamiseks.

Foto aastast 2016. F: Kersti Brant

1923. ja 1924. aastal soetati raamatukogule haridusministeeriumi, Kullamaa Tarvitajate Ühisuse ja eraisikute rahalisel toetusel raamatuid. Liivi parun von Ungern-Sternberg kinkis seltsile raamatukapi. Seltsi liikmed tellisid oma raha eest lugemislauda ajakirju „Agronoom”, „Käsitööleht”, „Kasvatus”, „Tulev Eesti”.

Seltsi kooskäimise kohaks sai Liivi koolimaja, mis asus Ense külas. 1925. aastal muudeti raamatukogu vastavalt vabariigi seadusele avalikuks ehk rahvaraamatukoguks. 1930. aastal revideeriti Jõgisoo (Liivi) avaliku raamatukogu tegevust ja asjaajamist, revident kirjutas revideerimisaktis järgmist: raamatukogu asub Jõgisoo valla Liivi algkooli klassiruumis, ruum pole just raamatukogu jaoks kõige sobivam. Raamatukogu tööd juhib raamatukogutoimkond maakoolivalitsuses kinnitatud kodukorra järgi. Nimesilt ühes raamatute väljaandmise ajaga välisuksel olemas, väljaandmine toimub pühapäeviti kella kahest kuueni õhtul. Raamatukogu sisulise väärtuse tasapind üldiselt kaunis kõrge. Kõik raamatud on köidetud, tembeldatud õieti, trükitud etikett päral ja sisemisel kaaneküljel õige selge ja silmapaistev. Raamatukogu propageerimiseks korraldab haridusselts kirjandusõhtuid referaatidega, deklamatsioonidega ja näidenditega, millest osavõtt olnud õige elav. Möödunud talvel selliseid korraldatud neli.

1938.-1942. elas ja töötas Liivi algkoolis orientalisti ja kirjaniku Linnart Mälli ema. „Minu ema oli kooli õpetaja Liivil Läänemaal. Meie perekond elas koolimajas, mis oli ka minu lapsepõlvekodu“ – nii on meenutanud Linnart Mäll raamatus „Tõe tee“. Kogukonna ühiste ettevõtmiste ja toetusega toimetas Liivi raamatukogu 1940-ndatelgi eesti meelselt edasi.

1950-ndad. Meenutab Ellen Uritamm, endine näitlejanna, kes oli olnud pikki aastaid kirjanik Hendrik Visnapuu muusa Sii: „Elu läks omasoodu. Hakati vorpima kolhoose. Peale lapse sündi asusin tööle Liivi raamatukogu juhatajana. Raamatukogu asus poollagunenud mõisahoones, külanõukogu tagumises toas. Selles armetus ruumis toimusid kõik külanõukogu tähtsamad sündmused, registreeriti noorpaare ja pandi ööbima igasuguseid volinikke, kes saadeti põllumehi õpetama. Tihti magasid nad raamatukogus laua peal, pea all mõni pehmem raamat ja loosungiriidest lauakate tekiks.“

1950-ndate lõpul hakati raamatuid avariiulitele paigutama. 1950.-1960. aastate sisse mahub inimese lend kosmosesse, mitmeid kongresse Nõukogude Liidus, ÜLKNÜ 50. juubel. Suurt rõhku tuli panna noorte kommunistlikule kasvatustööle, populaarne teema oli „Lenin ja lapsed”. Kirjanduse saatelehtedelt võib näha, et Kultuurhariduslike Asutuste Valitsuse poolt saadetud raamatute nimekirjades oli enamuses poliitilise sisuga brošüürid, jätkväljaanded (Võitlev sõna, Küsimused ja vastused), põllumajanduslik tarbekirjandus (näit. suhkrupeedi, maisi ja tatra kasvatamise juhised) jne. Valmistati ette 5-päevasele töönädalale üleminekut riigis. Liivi raamatukogu tegutses klubi-kontori hoones I korrusel. 1970-ndate keskpaigas aga Liivil kortermajas ja siis jälle tagasi klubi-kontori hoones, seekord II korrusel.

1980-ndad. Alguses ikka nõukogude aja vaimus. Arhiivist: raamatukogu oli korrastatud ja näitagitatsioon korras, lastetuba jättis väga meeldiva mulje, tore perenaise nurk. Fond oli korrastatud nõuetele vastavalt, näitustele valitud sobiv paik. Korralike ruumide olemasolu korral oleks väga hea raamatukogu. Raamatukogu avas laenutuspunkti Liivi Abikoolis.

1980-ndate lõpp tõi kaasa laulva revolutsiooni ja Balti keti. Liivi raamatukogus asus tööle Helme Vendel. 1995-ndal läks Liivi raamatukogu, nagu teisedki Eestis, üle uuele liigitussüsteemile UDK, arvutite saabumisega hakati tööle raamatukoguprogrammiga Kirjasto 3000, oli uus riigikord ja raamatud muutusid, maainimestele meeldis lugeda tõlgitud „naistekaid“ ja „bestsellereid“.

2001. aastal kolis Liivi raamatukogu uutesse renoveeritud ruumidesse. Hoone ise on ajaloolise tähtsusega, endine mõisa viinavabrik. Kui Liivi algkool selles hoones õppetöö lõpetas, sai raamatukogu endale veel ühe ruumi ajalootoa jaoks. 2006. aastal reorganiseeriti Kullamaa raamatukogu jälle iseseisvaks Kullamaa ja Liivi raamatukoguks tagasi.

2013. aastast on raamatukogus kasutusel arvutiprogramm RIKS. 2014. aastal tähistati koostöös Liivi naisseltsiga raamatukogu 95. tegevusaastat, toimus ajaloopäev, kus tähistati ka küla- ja hariduselu juubeleid ning meenutati kolhooside tegemise algusaega. 2015. aastal kirjutas Liivi raamatukoguhoidja raamatusse „Liivi ja Jõgisoo ümbruskonna ajaloost“ artikli Liivi raamatukogu ajaloost (1919-2014) ja osales Eduard Vilde 150. juubeli tähistamise vabariiklikul konkursil.

2017. aasta Liivi raamatukogu aruandest: teeninduspiirkonnas 268 inimest, lugejaid 86, elanike arv väheneb järjekindlalt. Koolivaheajad on tavapäraselt külastuste rohkemad. Lapsed veedavad aega arvutis, mängitakse lauamänge, olemas video- ja DVD vaatamise võimalus, 2018. aastal raamatukogus ja selle lähiümbruses Wi-Fi leviala, AIP-i tuba sai kaks uut arvutit.

Raamatukogu juhataja on endiselt mitme lisaülesandega – kahe ahju kütmine, koristamine, õue korrashoid. Seoses 2018. aastal haldusreformiga hakkas Liivi kuuluma Lääne-Nigula valda, enne seda oldi kaua Kullamaa valla haldusalas. Liivi raamatukogu tegemisi on saanud jälgida blogis http://liiviraamatukogu.blogspot.com/.

Suur tänu kõigile raamatukogus töötanud inimestele ja kogukonnale Läänemaa Liivi raamatukogu elus hoidmise eest!

Liivi raamatukogu asukohti:

Ense koolimajas 1919 – 1935

  • Liivi koolis 1935 – ?
  • Liivi mõisas ühes tiivas ? – ?
  • Liivi klubi-kontori hoones I korrusel (1964)1965-1974
  • Liivil kortermajas 1974-1976
  • Liivi klubi-kontori hoones II korrusel 1976-2001, lisaks 1980-ndatel laenutuspunkti Liivi abikoolis
  • Liivi vanas koolimajas 2001. a. alates, ka 2019. aastal

Kersti Brant
Lääne maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.