Probleem tööjõuga ehk miks on hea mõte kaasata ettevõttesse renditööjõudu?

REKLAAMTEKST: Eesti ettevõtlusmaastikul on tööjõupuudus muutunud juba sedavõrd tõsiseks probleemiks, et on hakanud pidurdama Eesti arengut laiemalt, kuna tööjõudefitsiidi tõttu jäävad siia tulemata mitmed investeeringud. Tööjõuprobleemile on aga lahendus – renditööjõud, mille kasutamine on lihtsam, kui arvata oskate.

Statistikaameti andmetel oli tööjõus osalemise määr 2018. aastal 71,9 protsenti ja tööhõive määr 68,1 protsenti ja töötuse määr 5,4 protsenti. Sealjuures oli pikaajaliste töötute arv viimase 20 aasta väikseim.

Möödunud aasta neljandas kvartalis suurenes Eestis tööealiste inimeste osalemine tööturul 71,6 protsendini, samal ajal kui töötuse määr langes 5,8 protsendini. Võrdluseks: Euroopa Liidus keskmiselt oli 2017. aastal tööpuudus 7,7 protsenti ja tööturul osales veidi alla 65 protsendi.

Seetõttu pole ka ime, et möödunud aasta lõpus suurenes nende ettevõtete osakaal, kes peavad tööjõunappust peamiseks tootmise laiendamist takistavaks teguriks.

Lahendus – renditööjõud

Üheks lahenduseks tööjõuprobleemi lahendamisel on renditööjõu kasutamine ning mida aeg edasi, seda populaarsemaks see võimalus ka Eesti ettevõtlusmaastikul muutub.

Põhjuseid on mitmeid: renditööjõud hoiab kokku ettevõtte aega ja raha sobiva tööjõu otsimisel ning samuti ei pea ettevõte tegelema töölepingute jm kuludega. Teisisõnu hoiab ettevõte kokku väärtuslikke ressursse ja saab keskenduda oma põhitegevusele.

Tööjõurent on ka väga paindlik koostöövorm, kuna lisaks pikaajalistele töösuhetele on võimalik rentida töötajaid ka lühiajaliselt ja hooajaliselt.

„Tegelikult võib öelda, et kogu maailma ja sealhulgas Eesti tööjõuturg on oluliselt muutunud, pikaajaliste tööjõusuhete kõrvale tulevad järjest jõulisemalt kas tööampsud või renditööjõud, kuna ka ettevõtetel pole alati enam kasulik hoida palgal suurt hulka tööjõudu,“ rääkis tööjõurendiga tegeleva Hansavest Rental OÜ tegevjuht Janek Sirg.

Ettevõttel on tööjõudu võimalik rentida mõnest inimesest kuni suurema töötiimini. Tuleb vaid kaardistada tööjõu ootused ametikohtadele ning muu jääb juba ettevõtte hooleks, leidmaks ettevõttele tööle sobivad inimesed nii vanuse, soo kui oskuste poolest.

Raskused renditöö hankimisel on müüt

Välisriigist tulnud renditöötajad on motiveeritud tegema head tööd, mistõttu rahuloluprotsent renditööjõuga on kõrge. Samas kinnitas Janek Sirg, et jutud raskustest tuua motiveeritud tööjõudu Eestisse on müüt.

„Laialt on levinud arvamus, et Eestisse on väga keeruline tuua kolmandatest riikidest tööjõudu, sest kvoodid on väikesed ja täituvad kiiresti. Kuid kvoodid on mõeldud elamisloa jaoks, mis annab tulijatele rohkem õigusi. Tööviisat aga saab kvoodita,“ selgitas ta.

Erinevus on selles, et kui elamisluba antakse 2–5 aastaks, siis viisat saab 12 kuu kaupa, seejärel tuleb kolm kuud Eestist eemal olla ning siis võib uuesti 12 kuuks viisat taotleda.

Sirg hoiatas ka illegaalide kasutamise eest ettevõttes, sest kui näiteks PPA esindajad viivad töölt korraga ära kümme töötajat-illegaali, siis on see ettevõtte jaoks katastroof.

„Sellises olukorras on mõnigi ettevõtja pöördunud Hansavesti poole sooviga kiiresti inimesi asemele saada, kuid üleöö pole see võimalik. Selline olukord võib tähendada suuri trahve, kuna ohus on tööde teostamise tähtaeg,“ rääkis Janek Sirg „Kui tahame kvaliteetset tööd teha, peame olema samal tasemel, nagu on Soome. Siis saame küsida kõrgemat hinda ja maksta kõrgemat palka.“

Tugi ja mentor

Peamiselt Lätist ja Ukrainast tööjõudu vahendava Hansavesti tegevus ei piirdu üksnes oskajate töötajate leidmisega teisest riigist. Tulijatele otsib firma ka majutuse ja korraldab elukohta registreerimise. Mõned korduma kippuvad küsimused on vastuse leidnud ka Hansavest.com veebilehel KKK artiklis.

Välismaalaste koduks on 3–4-toalised puhtad ja soojad korterid, kus on internet ja teler, kuna Hansavesti hinnangul tagavad korralikud olmetingimused ka kõrge tööviljakuse.

Teisest riigist tulnutele annab Hansavest ülevaate ka kohalikest kommetest ja tavadest, eestlaste käitumismustritest ja ülemuse-alluvate suhetest.  „Me püüame olla neile mentorid, mitte ainult kliendi esindajad,“ selgitas Sirg.

Statistika allikas: Statistikaameti pressiteade nr 19.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.