Haapsalu Lahe Lepatriinu lastehoiu lõpp – miks seda vaja on ja kas õigus on linnavalitsusel või lastevanematel?

Haapsalus tegutseva Lahe Lepatriinu lastehoiu lapsevanemad on üle kuu aja võidelnud selle eest, et linnavalitsus ei lõpetaks mittetulundusühinguna tegutseva asutuse toetamist, mille tõttu peavad 18 last vahetama lasteaeda. Läänlane avaldab pika ja emotsiooniderohke vaidluse mõlema poole argumendid. 

8. aprillil saatsid Lahe Lepatriinu lapsevanemad linnavolikogule kirja, kus selgitasid, miks nende hinnangul on vale lastehoiu toetamine lõpetada.

Linnavalitsus põhjendas oma plaani kokkuhoiuga – tänavu septembrist lõpetatakse 18 lapsega Lahe Lepatriinu ja 2021. aastal Uuemõisas asuva Lossi Lepatriinu toetamine. Mõlemat peab MTÜ Lepatriinu Mängumaa, mille juhatuse liikmed on Veiko ja Kristin Veltri. Kui algselt oli juttu 28 Lepatriinus käivast lapsest, siis hetkel käib seal 25 last. Neist kuus lähevad sügisest kooli, ühe lapse pere kolib välismaale. Seega peavad 18 last vahetama lasteaeda, kui nende vanemad soovivad saada kohta linna lasteaias.

Linnavalitsuse põhjendustest ja kuluarvutustest saab pikemalt lugeda artikli lõpuosast, kus seda selgitab aselinnapea Liina Põld.

Lepatriinu lapsevanemate põhiline seisukoht on, et linnavalitsusele on Lahe tänava lastehoiu toetamine odavam kui laste lapse ümberpaigutamine linnale kuuluvatesse lasteaedadesse. Samuti peavad nad oluliseks, et Lepatriinus on lastele hea keskkond ning tänu lastehoiu tegevusele saavad tööd üheksa inimest, kellest sulgemise järel jääksid vähemalt kuus inimest tööta.

F: Pixabay.com

Volikogule saadetud kirjas põhjendasid lapsevanemad oma seisukohta all olevate arvutustega.

Lepatriinu kulud:

“Lepatriinu lasteaedades maksab lasteaiakoht lapsevanemale 16,62 eurot, linnalasteaias on see summa 24 eurot. Linnavalitsus on võtnud vastu ka uue otsuse lasteaia kohatasu tõstmiseks, mis avaldatakse 2019. aasta sügisel. Pearaha, mis linnal tuleb MTÜ-le Lepatriinu Mängumaa ühe lapse eest kuus tasuda on 241 eurot. 28 lapse kulu aastas on 80 976 eurot.”

Linnalasteaedade kulud:

“Linnalasteaia pearaha ühe lapse kohta kuus jaotub järgmiselt:

  • Tõrukese lasteaed 363 eurot kuus ühe lapse kohta, 100 lapse kulu aastas 436 100 eurot.
  • Pääsupesa lasteaed 289 eurot kuus ühe lapse kohta, 112 lapse kulu aastas 388 300 eurot.
  • Vikerkaare lasteaed 304 eurot kuus ühe lapse kohta, 116 lapse kulu aastas 422 800 eurot.”

Lepatriinu lapsevanemad peavad lastehoiu toetamise lõpetamise peamiseks põhjuseks järgmist. Väljavõte kirjast:


“Linnavalitsus väitis, et nemad soovivad kokkuhoidu ning oma lasteaedades on Lepatriinu laste jaoks kohad olemas. Öeldi, et on olemas isegi täiesti tühi rühm, mida tuleb kütta ja koristada, kuid millel on asjatud kulud, kuna lapsi pole.

Tegime ettepaneku: paigutage Lahe Lepatriinu lapsed sellesse rühma ning võtke kolm õpetajat tööle. Siis ei teki lastele ja vanematele asjatut stressi ja muid lasteaia vahetusega kaasnevaid probleeme.

Kõigepealt väideti, et kuna õpetajad on läbinud vaid lapsehoiu kursused, siis seepärast ei saa nad neid võtta tööle õpetajatena, kui siis vaid abiõpetajatena.

Samas enne lubati need kolm koondatavat õpetajat tööle võtta. Õpetajatele olevat pakutud töökohti linnalasteaedadesse, millest õpetajad ise ei tea millegipärast mitte midagi.

Teine väide oli see, et tegelikult olevat seda tühja rühma vaja hoopis erivajadustega 11-12 lapse jaoks (keda tänasel päeval veel reaalselt pole) ning seetõttu ei saa rühma kasutusele võtta. Millal erivajadustega rühm siis tehakse, ei osanud keegi öelda. Erivajadustega toimiv rühm on olemas Tõrukese lasteaias.

Käisime siis välja mõtte, et Haapsalu linnavalitsus võiks antud Lahe Lepatriinu rühmaga osutada lapsehoiuteenust, millega oldi esiti nõus ja see kõik pidi olema teostatav, kuid siis algas taas hämamine, miks seda tegelikult ikkagi teha ei saa.

Kui linnavalitsus kulutab aastas 28 Lepatriinu lapsele 80 976 eurot (nagu eespool märgitud, käib praegu jutt 18 lapsest, sest algselt lapsevanemate kirjas räägitavast 28-st lapsest jääb sügiseks Lahe Lepatriinusse 18 last – I.S) ning samas lubab tööle võtta kolm Lahe Lepatriinust koondatud töötajat, siis tekib linnavalitsusel kohe palgakulu.

  • Ühe õpetaja palk + maksud umbes 1600 eurot kuus.
  • Kolme töötaja palk koos maksudega teeb kokku 57 600 eurot.

Lepatriinus on lapse pearaha 241 eurot. Kui küsisime, palju on see summa linna lasteaias, selgus, et see pidavat olema oluliselt suurem (erinevused välja toodud kirja alguses), mis tähendab, et linn kulutab ühele lapsele tegelikult 122-48 eurot kuus rohkem vastavalt lasteaiale.

Kuidas kavatseb linn 28 Lepatriinu last ära majandada allesjääva 22 400 euroga aastas, mis teeb ühe lapse kohta 66,66 eurot kuus? 80 976 – 57 600 õpetajate palk = 22 400 eurot.

Lahe Lepatriinu pearaha 241 euro hulgas on kõik õppevahendid, õpetajate palgad, kommunaalkulud, remondikulud. Haapsalu linnavalitsus ei pea rohkem mitte midagi tasuma.”


Eraettevõtluse toetamine

Läänlane suhtles samal teemal Lahe Lepatriinu lapsevanema Terje Parraga. Ta märkis: “Üks argument, mis välja toodi, oli veel see, et linnavalitsus ei pea eraettevõtlust toetama. No keda me siin Haapsalus siis veel toetame, kui mitte oma firmasid? Inimene (MTÜ eestvedajad – I.S), kes on suutnud nii kaua üheksale töötajale töö tagada peaks saama medali, mitte aga me ei peaks hakkama talle kaikaid kodaratesse loopima. Meil on niigi suur tööpuudus ja elu toimub vaid suvel.”

Terje Parra sõnul mõistaks ta linnavalitsuse otsust siis, kui linnavalitsus tõesti säästaks raha. “Tegelikult ju mitte,” ütles ta. “Summad on avalduses kõik välja toodud. 25 lapse ära võtmisega nad pigem suurendavad oma kulusid, mitte ei vähenda, kuna tööjõudu tuleb juurde võtta ja 66 euroga ei majanda kuidagi 25 last ära. Kui linnavalitsus soovib kokku hoida, siis tehku seda, mis neil plaanis, et direktorid kaovad lasteaedadest ära. See on tõepoolest oluline kokkuhoid, kuid samas tekitame jälle Haapsalus töötuid ise juurde. Kas ei peaks linnaisad vaatama hoopis endile otsa, et kuhu on raha niisama tuulde loobitud, mitte hakkama seda laste arvelt kokku hoidma?”

Parra sõnul on Lepatriinus kohal korraga kolm inimest. “Üks peseb nõusid, teine vaatab väiksemaid ja kolmas tegeleb suurtega, samuti õpib ja teeb käelist tegevust,” selgitas ta. “Lisaks käib veel eraldi kohal muusikaõpetaja. Kõik lapsed on vaadatud, lapsevanemad rahul ja asi toimib. Samuti ei ole puudus õppevahendidest, mänguasjadest ja ruumid on ka suurepärases korras ning seda vaid 241 euro eest, kui Päikesejänku 330 euro eest seda tagada ei suuda.”

Sama teemat puudutavad lapsevanemad linnavolikogule saadetud kirjas:

“2021 soovib Haapsalu linnavalitsus lõpetada ka Uuemõisa Lepatriinuga lepingu, kuna enne ei saa seda ühinemislepingu tõttu teha. Seega toodab Haapsalu linnavalitsus ise meile oma otsustega töötuid juurde.

Lahe Lepatriinu sulgemise järel kaotab juuli lõpus töö kolm inimest. 2021. aastal veel kuus inimest, kui linnavalitsus lõpetab koostöö Uuemõisa Lepatriinu lastehoiuga. Erialase töö leidmine ei ole neile töötajatele lihtne. Samuti jääb laekumata tulumaks riigieelarvesse, millest osa saab ka Haapsalu linn.”


Lapsevanemad peavad suhtlust väheseks

Peale selle leiavad lapsevanemad, et nendega ei suheldud piisavalt ja linnavalitsuse otsus oleks tulnud enne põhjalikult läbi arutada.

“Jaanuaris eelarvet kinnitades võttis linnavalitsus vastu otsuse lõpetada lastehoiuga leping,” kirjutasid Lahe Lepatriinu lapsevanemad. “Enne otsuse vastuvõtmist oleks tulnud seda arutada ka lastevanemate ja lastega, kuid linnavalitsus seda kahjuks ei teinud. Haapsalu linnavalitsuse ametnikud, aselinnapea Liina Põld jaharidusnõunik Mari-Epp Täht ei lähtunud otsust vastu võttes mitte ühestki lastekaitse punktist.

Peale otsuse vastuvõtmist oleks tulnud korraldada lastevanematele koosolek, arutada, mida Lahe lastehoiu sulgemine tegelikult endaga kaasa toob nii lastele kui ka lastevanematele, sest esmatähtsad on laste huvid, ning samuti uurida, kuidas antud otsus mõjutab peresid majanduslikult.”


Lapsevanemad tõid oma kirjas kronoloogiliselt välja, kuidas teemat linnavalitsuses käsitleti:

“19. märtsil kutsuti MTÜ Lepatriinu Mängumaa juhataja Kristin Veltri linnavalitsusse ning anti teada, et rohkem lastehoidu ei toetata ning lapsed tõstetakse kõik ümber linnalasteaedadesse. Pakuti võimalust osaliseks pearaha tasustamiseks, mis pole aga majanduslikult võimalik, kuna lapsevanemad ei ole Haapsalus suutelised tasuma 150-eurost kohatasu.

Paljudel peredel käib Lahe Lepatriinu lasteaias korraga 2-3 last ning 300-450 eurot lasteaiamaksuks on mõeldamatu.

27. märtsil saadeti kirjad laiali lastevanematele – kuna lastehoidu rohkem Haapsalu linn ei toeta, siis sellel põhjusel tuleb lapsevanemal valida uus lasteaed ning samas pakuti kohta linnalasteaeda. Kirjutati ka, et kui mingil põhjusel pakutud lasteaed ei sobi, on võimalik saada koht mujale.”

Lapsevanemad jätkasid: “Tegelikkuses on asi nii, et valida pole midagi ja lapsevanem peab leppima pakutuga, mis on Päikesejänku lasteaed. Paljud lapsevanemad on sellisest käitumisest šokis, kuna lapsed on harjunud oma kaaslaste ja õpetajatega ning on ka lapsi, kes on just sellel põhjusel tulnud Lepatriinu lastehoidu üle, kuna ei sobi tavalasteaeda, kus õpetajatel napib aega ning tähelepanu.”

Lapsevanemad märkisid kirjas, et Lahe Lepatriinus tegelevad õpetajad iga lapsega personaalselt ja kui lapsel on mingi probleem – kas käitumishäire, psüühhiline probleem või erivajadus –, saab ta kindlasti õpetajalt vastavat abi, et neid probleeme vähendada ja vältida.

“Suured probleemid tekivad lasteaia vahetamisel ka ühe pere lastega, kes on praegu lasteaias käinud koos, kuid sügisest peavad minema eraldi lasteaedadesse ning gruppidesse,” nendivad lapsevanemad ühiskirjas. “Väga keeruline on lapsele selgitada, miks on see nii ja miks ei saa enam laps olla oma venna või õega, kellega enne koos käidi, kuid nüüdsest peab seda üksi tegema. Lapsevanemad on seoses sellega väga ärevil, kuna pere lapsed hoiavad kokku ja kui nad lahutada, muutuvad lapsed kapriisseks ja ärritunuks.”


Haapsalu linnavalitsuse selgitus

2. mail ehk ligi kuu aega pärast lapsevanemate pöördumist saatis Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid lapsevanematele vastuse, millele oli lisatud aselinnapea Liina Põllu selgitus.

Karilaid märkis, et lapsevanemate avaldus oli arutusel linnavolikogu 18. märtsil toimunud juhatuse koosolekul, kus kuulati ära linnavalitsuse seisukohad.

“Haapsalu linnavalitsuse selgitustele toetudes oli juhatus seisukohal, et erahoiult Haapsalu MTÜ Lepatriinu Lahe Lepatriinu lapsehoiuteenuse ostmise lõpetamine on põhjendatud,” kirjutas Karilaid. “Mõistame lastevanemate muret ja palume edaspidi Haapsalu linnavalitsusel võimalikult valutult lahendada lepingu lõpetamisega seotud toimingud.”


Järgnevalt on ära toodud aselinnapea Liina Põllu selgitused.

Liina Põld:

„Ühinemiseelsel Ridala vallal ei olnud munitsipaallasteaias (Uuemõisa lasteaed-algkoolis) pakkuda piisaval hulgal kohti kõigile soovijatele. Seetõttu ostis vald teenust erahoiu pakkujalt MTÜ Lepatriinu Mängumaa.

Ridala valla ja MTÜ Lepatriinu Mängumaa vahelises lepingus nähti ette lastehoid kuuekümnele 1,5-7-aastasele lapsele, jagunedes vastavalt 30 lapsele Lahe tänaval Haapsalus ning 30 lapsele Lossi tänaval Uuemõisas. Teenuse eest tuli vallal maksta ca 160 000 eurot aastas.

Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemisel lepiti ühinemislepingus kokku (punkt 7.1.4.2), et linn jätkab erahoiust kohtade ostmist Lossi tänaval kuni aastani 2021, kuna MTÜ Lepatriinu Mängumaa omaniku Kristin Veltriga oli kokkulepe seoses rendile võetud pinnaga Lossi tänaval. Lahe tänava lastehoiust kohtade ostmise jätkamist ühinemislepingus ei fikseeritud.

Juba esimesel ühinemisjärgsel aastal (2018) selgus, et samades mahtudes (60 kohta aastas) ühinenud omavalitsus teenust ei vaja, kuna Haapsalu linna lasteaedades on piisavalt vabu kohti. Otsustasime siiski jätkata teenuse ostmist 2019. aastal ning jälgida laste arvu kasvu/kahanemise tendentsi.

Vaadates põhjalikult üle Haapsalu lasteaedade täituvuse ning vabade kohtade olukorra, veendusime, et suudame 2019. aastal ja edaspidi pakkuda vajalikus mahus kohti linna lasteaedades. Pidasime mõistlikuks vähendada erahoiust kohtade ostmist poole võrra ning tegime ettepaneku MTÜ Lepatriinu Mängumaa omanikule lõpetada Lahe tänava lastehoiu rahastamine (30 last, ca 80 000 eurot aastas).

MTÜ Lepatriinu Mängumaa Lahe tänava lastehoius käivate laste vanematele saatsime vastavasisulise kirjaliku teavituse, pakkudes alates 1. septembrist 2019 kohta Haapsalu lasteaias ning soovi korral võimalust anda teada muust eelistusest, kui pakutav koht ei peaks perele sobima.

Laps Pakutud Lasteaed Lapsevanem Vastavalt vanema soovile eraldatud koht lasteaias:
1. Päikesejänku 1. Päikesejänku
2. Päikesejänku 2. Päikesejänku
3. Päikesejänku 3. Vikerkaar
4. Päikesejänku 4. Tõruke
5. Vikerkaar 5. Kolivad välismaale, kohta ei vaja
6. Tõruke 6. Vikerkaar
7. Vikerkaar 7. Uuemõisa
8. Päikesejänku 8. Ei ole oma soovi väljendanud
9. Vikerkaar 9. Vikerkaar
10. Vikerkaar 10. Vikerkaar
11. Vikerkaar 11. Vikerkaar
12. Lossi Lepatriinu 12. Tõruke
13. Lossi Lepatriinu 13. Ei ole oma soovi väljendanud
14. Pääsupesa 14. Pääsupesa
15. Pääsupesa 15. Vikerkaar
16. Vikerkaar 16. Päikesejänku, pere teine laps seal
17. Vikerkaar 17. Vikerkaar
18. Päikesejänku 18. Tõruke
19. Lossi Lepatriinu 19. Tõruke

Juuresolevalt tabelilt on näha linnavalitsuse poolt pakutud kohad linna lasteaedades ning vanemate vastused/eelistused. Kõikide lapsevanemate poolt saadetud eelistustega oleme arvestanud ning saame võimaldada koha vastavalt lapsevanemate soovidele.

Kolme lapsevanemaga oleme ka kohtunud. Kohtumisel rõhutasime, et mõistame lastevanemate muret, kuna lasteaiakoha vahetusega kaasnevad muutused võivad peredele kaasa tuua ebamugavusi ning lastel tuleb uutes tingimustes kohaneda.

Kinnitasime valmisolekut olla nii lasteaiakohtade jagamisel kui ka laste vastuvõtmisel lasteaedades paindlikud. Lasteaiad ootavad juba sel kevadel lapsi koos vanematega õpetajate, rühmakaaslaste ning majadega tutvuma ja lasteaiaga harjuma.

Lasteaia kohatasust

Lasteaia tegevuskulu maksumus ühe lapse kohta kuus arvutatakse selleks, et teistest omavalitsustest pärit laste eest esitada arved vastavale omavalitsusele. Enne ühinemist arveldas Haapsalu linn lasteaiateenuse osas peamiselt Ridala vallaga. Tänaseks esitame kohatasu maksmiseks arveid Lääne-Nigula vallale, Tallinna linnale, Harku vallale, Lääne-Harju vallale jne, vastavalt, millise omavalitsuse elanike registrisse on laps ja tema vanem registreeritud.

Kohatasu koosneb lasteaia hoone ülalpidamis- ja hoolduskulust, inventarist, seadmetest, töö- ja õppevahenditest ning töötajatele makstavatest töötasudest. Kogukulu jagatakse laste arvuga ning saadakse kulu ühe lapse kohta ühes kalendrikuus. Seega, mida suurem on lasteaia täituvus, seda soodsam on lasteaia ülalpidamiskulu ja vastupidi.

Haapsalu linna lasteaedades jääb kohatasu vahemikku 285–363 eurot kuus. Lapsevanema osalustasu moodustab sellest vähem kui 10% ehk Tarekese, Tõrukese, Päikesejänku, Vikerkaare ja Pääsupesa lasteaias 24 eurot kuus ning Uuemõisa lasteaed-algkoolis ja Ridala lasteaed-põhikoolis 15 eurot kuus.

MTÜ Lepatriinu Mängumaa kohatasu on 241 eurot kuus. Lapsevanema osa 16,62 eurot kuus. MTÜ pakub lastehoiu teenust, mitte Koolieelse Lasteasutuse Seadusest tulenevat alushariduse teenust, nagu seda tehakse linna lasteaedades.

Lapsehoius ei pea erinevalt lasteaiast personal omama magistrikraadi või pedagoogi kvalifikatsioonile vastavat ettevalmistust, kelle töötasule on kehtestatud riiklik miinimumpalga nõue, mis on 2019. aastal 1250 eurot. Väiksema palgakulu tõttu on lapsehoiu teenusel ka väiksem kohatasu.

Vabad ametikohad linna lasteaedades

MTÜ Lepatriinu Mängumaa kolmele töötajale, kes kaotavad Lahe tänava lastehoiu tegevuse lõpetamisel töö, on edastatud info vabade töökohtade kohta Tõrukese ja Päikesejänku lasteaias. Kõik kolm töötajat on oodatud vabadele ametikohtadele kandideerima.

Vabad lasteaiakohad

Juuresolevatest tabelitest on näha, et pärast MTÜ Lepatriinu Mängumaa Lahe tänava lastehoiult teenuse ostmise lõpetamist on linna lasteaedades jätkuvalt vabu kohti. Kui Haapsalu linna peaks lähiajal kolima korraga suuremal hulgal lastega peresid, on koheselt võimalik Pääsupesa lasteaias, kus on üks vaba rühmaruum, avada liitrühm 2-7-aastastele lastele.

Kokku linnas lapsi (registris) seisuga 01.02.2019 Lasteaedades lapsi sh teistest KOVidest Avaldusi aastaks 2019   Läheb ära kooli sept 2019
2018   1-2a 40
2017   1-2a 122 35 2017   2-3a 68
2016   2-3a 127 103 2016   3-4a 20
2015   3-4a 103 135 2015   4-5a 2
2014   4-5a 139 111 2014   5-6a 1
2013   5-6a 103 126 2013   6-7a 2 105
2012   6-7a 119 117 2012   7-8a 132
tasandusrühm 13
Kokku  713 640

 

Lasteaedades lapsi kohti maksimaalselt vabu kohti lisakohti
rühmi suurendamata rühmi suurendades
Päikesejänku 100 112 12 16
Pääsupesa 87 112 25 20
Tareke 104 112 8 12
Tõruke 103 108 5 12
Vikerkaar 113 116 3 16
Ridala LA 41 50 9  
Uuemõisa 42 42 0
Lepatriinu Lossi tn 24 30 6
Lepatriinu Lahe tn 26 0 -26
640 682 42 76

Lapsevanemate rahulolu Haapsalu lasteaedadega

Haapsalu lasteaiad teevad väga head tööd. Seda näitavad 2018. aasta kevadel lasteaedades läbi viidud rahuloluküsitlused, kus lapsevanemate poolt hinnati 5-pallisel skaalal teenusega rahulolu enamasti 4-5 vahele.

Avatud vastustena toodi välja, mis on lasteaias hästi ja mis häirib. Kiitvaid ja häid sõnu oli enamuses, esines ka parenduskohti, millega tegeleme igapäevaselt nii linnavalitsuse kui ka lasteaedade juhtkondade tasandil.“ (Tsiteeringu lõpp)

One Response to "Haapsalu Lahe Lepatriinu lastehoiu lõpp – miks seda vaja on ja kas õigus on linnavalitsusel või lastevanematel?"

  1. Anneli Orav   10. mai 2019 at 10:02

    Artiklist saab teada, et eralasteaias on kulud linna jaoks väiksemad, miks see siis kinni panna? Hoopis linnalasteaedadega tuleks midagi ette võtta, et need efektiivsemini toimetaksid. Eraettevõtja ei saa endale seda lubada, et kulud tulusid ületavad ja kontrollimatult hinda tõstetakse. Kui hind on liiga kõrge ja kvaliteet kehv, siis lihtsalt tuleb varsti uksed kinni panna. Omavalitsused ja riik saavad paraku maksumaksja rahakoti peal raiskamist lubada küll ja kui konkurentsi ka ei ole, siis käib kvaliteetki alla. Siit jõuan mina hoopis sellise järelduseni, et kui arvestada laste, lastevanemate ja maksumaksjate huvidega, tuleks alles jätta eralasteaed ja mõelda mõne linna lasteaia ümberkujundamisele ka eralasteaiaks.

    Vasta

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.