Möödasõitjad aitasid Saunjas ära hoida kulupõlengu leviku metsa

  1. aprillil kell 16.23 said päästjad väljakutse maastikutulekahjule Haapsalu linnas Tanska külas. Põles rannaäärne kadastikualune pinnas ja kulu umbes 200 ruutmeetri ulatuses. Kohal olnud inimene tegeles juba kustutustöödega ning päästjad likvideerisid tulekahju lõplikult. Sündmus lõppes kell 17.45
  2. aprillil kell 17.12 teatati häirekeskusele tulekahjust Lääne-Nigula vallas Saunja külas. Tõenäoliselt autoaknast välja visatud suitsukonist oli süttinud põlema umbes 300 m² teeäärset kulu ning tuli levis kiiresti edasi. Möödasõitjad olid okstega kulupõlengut kustutama asunud ning suutsid seeläbi takistada tule levikut metsa. Päästjad kiidavad julgeid inimesi, tänu kellele ei kasvanud tuli väga suureks ning sai takistatud tule levimine metsa.

Kaks nädalat on Eestis kestnud ilus ja kuiv ilm ning paraku on seetõttu sagenenud ka päästjate väljasõitude arv maastikutulekahjudele. Sel aastal on Lääne regioonis olnud kokku juba üle 70 maastikupõlengu ning vormistatud on 11 väärteootsust.

Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhi Indrek Laanepõllu sõnul on kõige suurem põhjus, miks tulekahjude arv on suur, lõkkekoha halb ettevalmistamine. Pea igal tulekahjul, mida päästjad kustutamas käivad on lõke asunud keset vana kuluheinapõldu või kraavikaldal.

“Praeguse kuiva maastiku juures ei saa põletada lehti ja oksi, mida on kogutud suurde, heinapõllul asuvasse hunnikusse. Sellistel puhkudel on pea sajaprotsendiliselt tulemuseks ulatuslik kulupõleng. Head inimesed, jätke sellised lõkked süütamata,” ütles Laanepõld.

Samuti ei oska inimesed hinnata tule leviku jõudu – ei osata oodata, et sädemed lendavad kaugele. Tihti puuduvad lõkke juures esmased kustutusvahendid või jäetakse tuli hoopis järelevalveta lootes, et midagi ei juhtu. Aga juhtub küll. Kui kulutuli levima hakkab, ei ole enam aega veeämbri järele joosta. Soodsatel tingimustel levib kulutuli nii kiiresti, et inimene ei jõua sellega sammu pidada.

Veel üks põhjus kulutule levimisele on enda võimete üle hindamine, seda eriti vanemaealiste inimeste puhul. Unustatakse ära, et ei olda enam nii kiired liikuma ja põlengu kustutamisega ei tulda toime. Kahjuks on selles kontekstis tänavusel kevadel Eestis hukkunud üks inimene. Ohutusjärelevalve büroo juht paneb südamele lastele ja lastelastele: “Kui teie vanaema või vanaisa elab maal ja kevadtöödel on tavaks teha lõket, palun võtke telefon ja helistage neile. Tavapärase jutu juurde tuletage neile meelde ka tuleohutust.”

Maastikupõleng levib kiiresti suureks, hukkuvad loomad ja hävib loodus. Enne tule läitmist tuleb hinnata tuule kiirust ja suunda, kas lõkke aseme ümbruses on tule levik takistatud ja kas on olemas esmased kustutusvahendid.

JÄRVAMAA

  1. aprillil kell 14.38 teatati häirekeskusele tulekahjust Paide linnas Roosna – Alliku alevikus, kus põlema oli süttinud pelletitehase kontorihoone välissein ja katusealune. Inimesed evakueeriti hoonest ning päästjad alustasid kustutustöödega. Päästjad avasid hoone katuse- ja seinakonstruktsioone ning piirasid tule leviku laoruumidesse. Kustutustööd lõpetati kell 16.34. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
  2. aprillil kell 21.28 said päästjad väljakutse Türi linna Vabriku tänavale, kus majade ja saepuruhunnikute läheduses oli süttinud põlema kulu. Maapind põles umbes 40 m² suurusel alal. Päästjad kustutasid põlengu kell 21.41.
  3. aprillil kell 05.51 teatati häirekeskusele autokummide põlemisest Türi linnas Vabriku puiesteel. Päästjate saabudes põles umbes 40 rehvi ning kulupõleng oli levinud ühe hektari suurusele maa-alale.

PÄRNUMAA

  1. aprillil kel 19.50 said päästjad väljakutse taas Häädemeeste valda Reiu külas asuvale terviseraja lähedusse, kus sarnaselt eile toimund kuivanud puude põlengule oli süttinud üks kuivanud puu. Päästjad likvideerisid põlengu kell 20.33
  2. aprillil kell 20.20 teatati häirekeskusele tulekahjust Häädemeeste vallas Krundikülas, kus põles suures ulatuses metsaalust. Põleng oli levinud neljale hektarile ning päästjad kustutasid põlengu kell 21.24.
  3. aprillil kell 22.13 said päästjad väljakutse Põhja-Pärnumaa valda Pärnu-Jaagupi alevisse, kus majade vahel oli süttinud põlema kulu. Kulupõleng avastati võrdlemisi kiiresti ning suurem levik suudeti ära hoida. Kulupõleng oli umbes 10 ruutmeetrisel alal, mille päästjad kustutasid kell 22.21.

SAAREMAA

  1. aprillil kell 17.18 sai häirekeskus teate maastikupõlengust Saaremaa vallas Sõmera külas. Poisikeste tikkudega mängimise tõttu süttis umbes 200 m² metsanoorendikku. Päästjad kustutasid tulekahju kell 18.17. Päästeamet paneb lapsevanematele südamele, et pühade ja koolivaheaja saabudes tuleb lastele meelde tuletada tuleohutusreegleid ning selgitada tule ohtlikkust ja sellega mängimise tagajärgi.

LÄÄNE-EESTI POMMIGRUPP

  1. aprillil tehti kahjutuks:
  • Pärnu maakonnas Lääneranna vallas tee hööveldamise järgselt välja tulnud 50 mm miinipildujamiin.
  • Saaremaa vallas Mässa külas kopaga kaevamise käigus välja tulnud 45 mm mürsk.

Kevade ja soojade ilmade saabumisega saavad demineerijad aina enam väljakutseid lõhkekehade leidudele. Lõhkekehad on talve ja külma tõttu maapinnale kerkinud ning enne maa roheliseks muutumist ka hästi märgatavad. Küll aga võib plahvatusohtlike esemete väljanägemine aja jooksul olla tundmatuseni muutunud, mistõttu võib olla neid raske ära tunda.

Lõhkekeha leidmisel tuleb enda ja teiste läheduses olevate inimeste ohutuse tagamiseks järgida järgmisi reegleid:

  • lõhkekeha ei tohi puutuda, liigutamine võib selle aktiveerida
  • leiust tuleb teavitada Häirekeskust numbril 112 ja täita sealt saadud juhiseid
  • jätta Häirekeskusele oma kontaktid ning olla kättesaadav
  • märgistada leiukoht ja eemalduda ohtlikust esemest

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.