Vabatahtlik II pensionisammas I Kas võtta raha välja? Kas see tasub end ära?

II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise juures on seni vähe räägitud sellest, kuidas reform mõjutab I pensionisammast. Kui inimene loobub II sambast, suureneb tema riiklik pension ehk I sammas, kirjutab Maaleht.

“Kehtivas süsteemis on II sambaga liitunud inimese I samba pension väiksem kui mitteliitunul, sest 4% sissemakse võrra vähendatakse õigusi I samba pensionile,” rääkis Ii samba reformimise algatanud Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. “Seega kui inimene otsustab II samba süsteemist väljuda, siis tema tulevane I samba pension mõnevõrra kasvab, sest sel juhul laekub I sambasse 16% asemel 20% tema sotsiaalmaksust.”

Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise täpne aeg ja nüansid selguvad alles järgmisel aastal. Tulevased pensionärid ei pea kohe midagi otsustama, aga oma tulevikuplaanid tasub läbi mõelda.

Loe siit pikemalt, millised on II pensionisamba vabatahtlikuks muutumise üksikasjad.

Heido Vitsur soovitab II pensionisamba reformi katsetada kõigepealt rikaste peal

Võimalus võtta teise pensionisambasse kogutud raha välja paneb proovile enamiku Eesti täiskasvanud elanike arukuse. Valed otsused on lihtsad tulema, sest olevik tundub alati tulevikust tähtsam.

Loodava valitsuse II pensionisamba reformiplaan eeldab, et inimesed on heade majandusteadmiste, investeerimiskogemuste ja mitukümmend aastat ette vaatavad külma närviga kalkulaatorid.

Kõik on just kui lihtne – kui fond minu pensioniraha kasvatada ei suuda, siis võtan selle neilt käest, investeerin ise või otsustan enda aruga, kuhu kulutan. Aga see pole kaugeltki nii lihtne, nagu leiavad majandusasjatundjad.

Loe siit pikemalt, miks majandusteadlane Heido Vitsur leiab, et 98 protsendile inimestest ei tõuse sellest tulu, kui nad hakkaks ise oma tulevase pensioni raha investeerima.

Pensionisüsteemi oleks vaja hoopis raha juurde leida, mitte seda välja võtta

LHV Varahalduse juhatuse liikme ja fondijuhi Joel Kukemelki sõnul jätab loodava valitsuse välja käidud plaan praegu õhku suure hulga küsimusi.

Näiteks kuivõrd arvestab uus lahendus teise sambaga 2002. aastal mitteliitunute soovi võtta nüüd samuti välja oma 17 aasta jooksul I sambasse sotsiaalmaksu arvelt tasutud 4%.

„Kas ka mittekogujatel avaneb selline võimalus raha tagantjärele enammakstud sotsiaalmaksu arvelt tagasi küsida? Kui inimene loobub II sambast ja tema sotsiaalmaks ei liigu enam tema isikustatud pensionikontole investeerimiseks ning ei vähene 4% võrra, vaid suunatakse edaspidi riigieelarvesse tarbimiseks, siis on tegemist ju varjatud maksutõusuga,“ lausus Kukemelk.

Tema sõnul tekib pikemat ajahorisonti ja rahvastiku vananemist silmas pidades küsimus: kuidas reaalselt tulevikus pensione maksta, kui töötajaid on oluliselt vähem, pensionäre rohkem ning riigil puudub raha eakate ülevalpidamiseks?

Siit saab lugeda pikemalt Joel Kukumelki argumente.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.